Hispaania Bankia on kaldus nii bilansiliselt kui füüsiliselt

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Katsetused arhitektuuriga võivad olla põnevad aga pank ei tohiks minu arvates seda endale lubada. Vähemalt selle Hispaana raskustesse saatunud Bankia panga näitel oli nende peamaja lahendus küll ebaõnnestunud, sest viltu vajunud maja on justkui irooniline ennustus nende probleemidele. Inimese muidugi sellele ei mõelnud, et sõnum võiks olla ka vormi valatud. Kui küsida, et milline võiks pangakontor olla, siis minu arvates võimalikult tagasihoidlik majakarp, sest see on rajatud hoiustajate kokku toodud rahadega. Ütleksin isegi, et pangakontor võib olla madalam ja ilma klaasist seinteta kui see võimaldab neil pakkuda kõrgemat intressi.

Samuti keeldun uskumast, et läbipaistva klaasist seinaga kontoris oleks mugavam töötada kui ruumis, kus on seina sees aken. Ma ei mõtle mitte ainult kõrguse kartlikele inimestele, vaid selline klaasist sein paljastab ju töötajad ka väljast vaatajatele ja isegi kui sellega harjub, pole pangale taolist läbipaistvust ka vaja, et ükskõik kes näeb tänavalt läbi akna töötajate riietust ja fototehnika abil ehk veel muudki. Lisame siia ka sellise häiriva asja kui ere päike ning olemegi saanud töötingimused, mis eksponeerivad küll töö tegemist aga tegelikult tehtav on üsnagi tagasihoidlik. Mina igatahes ei suudaks akvaariumis töötada ja vajan konkreetseid seinu ning akent, millest sisse tulevad päikest saan vajadusel vähendada. Pigem olgu valgus natuke hämaram kui hakkan monitori eredust või valgustugevust suurendama, et ekraanilt oleks midagi veel ka näha.

Kui ma mõtlen Eestile, siis kunagise Hansapanga kontor Liivalaia tänaval on üsnagi mõistlik. Eesti Ühispanga ehk praeguse SEB peakontor tekitab taevasse veel ühe päikese ja on liialt klaasist. Mõnevõrra parem on hiljuti ehitatud Nordea peamaja Tallinnas Liivalaia tänaval, sest see on kumerusega ega muutu lihtsalt hiiglslaikuks peegliks, nagu SEB.

Mida tahan rõhutada, on pankade säästlikus klientide rahaga. Igaüks oskab priisata ja säravaid asju endale soetada aga raha selliste isikute käes enamasti ei kasva ega isegi mitte ei säili, vaid ainult kahaneb. See Hispaania Bankia näide kinnitab minu arvamust, et särav peamaja ja veel viltune hoone peaks klientides ettevaatust tekitama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga