Süüria terroristid kukutavad keemiarelvaga Assadi võimult?

Eile oli kogu meedia täis hirmsat uudist Süürias keemiarelva väidetavast kasutamisest. USA välisminister John Kerry oli oma avaldustes nii sõjakas, et sõjalise konflikti puhkemine näib olevat päevade küsimus. See meenutab hirmuäratavalt kunagist Iraagi sõja alustamist. Mäletate neid kaadreid, kuidas Colin Powell näitas ÜRO istungil katseklaasi sees antraksit ja väitis, et Iraagil on see samuti olemas. Bush rääkis kindlas kõneviisis Saddam Husseini valduses olevatest massihävituse relvadest, mille tõestus võis saabuda tuumaplahvatuse järgse seenekujulise pilvena. Hiljem taandus see massihävituse relvade loomise ja omandamise plaanidele, sest raportid 45 minuti jooksul toimuda võivast rünnakust WMD-ga ei saanud kuidagi kinnitust. Lõpuks ütles Bush ka massihävituse relvade kavade leidmata jätmisel, et Saddam Hussein oli lihtsalt halb inimene, kes tappis oma enda inimesi gaasiga. Tuletaks talle meelde, et seda gaasi kurdide tapmiseks tarnisid lääneriigid, sest nendel aegadel oli Iraak neile partner ja liitlane. See oli ka põhjus, miks ta läks sõtta Iraaniga, kus oli riigipöörde järel kukutatud USA nukuvalitseja(šahh).

Süürias ei ole naftat

Liibüa sõda või õigemini öelduna okupeerimine väikeste erivägede abil oli tingitud seal leiduvast naftast. Süürial endal naftat ei ole ja seal läheb läbi Iraagist tulev nafta, mida on tõenäoliselt märksa vähem kui veel kümmekond aastat tagasi. Samuti on seal huvitav olukord, kus rahva suur enamus toetab praegust võimu ja mässulised ehk terroristid on endale saanud vaid riigi äärealad. Muidugi on 2 aastat kestnud relvakonflikt tapnud kümneid tuhandeid inimesi ja mitte ainult praeguse võimu vastaste seas. Minu jaoks ei ole nad muud kui kurjategijad, sest olen näinud kaadreid ja seda on kajastatud ka vähemalt Õhtulehes, kuidas üks sellistest võitlejatest sõi tapetud surnukehast tükke ja sinna juurde lubas sama hirmsat kättemaksu praegusele presidendile. Kuidas saab Urmas Paet olla samal poolel inimsööjaga? Eks ikka selle pärast, et USA vajab riigipööret ja selleks kõlbab toetada ka terroriste ning inimsööjaid. Lisaks nägin reportaaži ingliskeelselt telekanalilt, kus need terroristid võtsid pantvangi valitsust toetava tsiviilisiku ja pärast mõne päeva kestnud vangistust olid valmis tal minna laskma aga sellesse sõiduautosse oli pandud raadio teel juhitav pomm. Mingil põhjusel pommi õhkimine ei toiminud ja kontrollpunktis jäid Assadi sõdurid ellu. Terroristid olid sellest tõeliselt pettunud. Need inimesed on siis John Kerry ja Urmas Paeti käteks Süürias.

Süüria võimud ei kasutanud keemiarelva

Praegusel võimul puudub igasugune mõte kasutada keemiarelva väikese grupi terroristide hävitamiseks, sest juba eelnevalt olid teised riigid hoiatanud selle kasutamise eest ja teatanud, et selle piiri ületamisel nad sekkuvad. Näiteks räägiti sellest seoses terroristide rünnakutega Süüria armee baasidele ja ohuga, et nende valdusse sattuvad raketid või ka keemiarelv. See on ametlikult riigis ka olemas, kuid pärineb varasematest aastatest kui terroristid ei sõdinud riikide sees ega põhjustanud nende riikide okupeerimist(nt Afganistan) sellel ettekäändel.

Keemiarelva kasutamise väite on terroristid varem esitanud ja väitnud jällegi, et seda kasutasid valitsusväed. Hilisem ÜRO(?) uurimine leidis küll jälgi aga jõudis järeldusele, et seda ei teinud valitsusväed vaid terroristid. Seega on terroristidel kõik põhjused näidata keemiarelva kasutamist, sest see toob nende poolel võitlusse USA ja teised lääneriigid. Assadi valitsusel ei ole aga ühtegi põhjust, et keemiarelva kasutamisega ületada lääne seatud piir ja kutsuda esile nende relvastatud sissetung.

Kuulsin eile raadiouudistest ühte meie analüütikut ütlemas, et terroristide kasutuses on ka meile müüdud tankitõrje kompleksid Milan. See näitab, et Süüria terroriste on relvastatud lääneriikide poolt, sest Süüria riigile neid vaevalt müüdi. Riiki ei peeta piisavalt demokraatlikuks, et saaks toimuda „eetiline“ relvakaubandus.

Tuleks meenutada, et Liibanoni tungisid Iisraeli väed 2006. aasta suvel. Iraagist lahkuti alles 2011. aastal kui mäletan õigesti. Järgmisel aastal vabaneb ka Afganistan lääne okupantidest. Seega on lääneriikides ilma rakenduseta märkimisväärne arv palgasõdureid, kellele on vaja uut sõda ja teenistust. Ma vältisin teadlikult kutselise sõduri nimetust, sest NATO armees teenivad inimesed sarnanevad prostituutidega, mitte oma tõekspidamiste nimel abiellunutega. Seal on vahe sees, kas olla armuke või prostituut. NATO armees on palgasõdurid ehk prostituudid.

Ma loodan, et lähemal ajal saavad ÜRO eksperdid selguse keemiarelva väidetava kasutamise osas. Vähemalt esimene katse nurjus, sest nende autosid tulistati. See ei ole jällegi valitsuse huvides, et sõltumatud eksperdid ei saaks oma tööd teha. Pigem on selle taga terroristid, kes proovivad oma räpaste tegude uurimist takistada. Umbes nii, et panevad maja põlema ja siis langetavad teedele puid või kaevavad kraave tuletõrjujate takistamiseks.

Ma toetaksin võimu muutmist kui selle teisel poolel oleks rahumeelsed inimesed. Toon näite Baltikumi iseseisvumisest, mis läks üsna kergelt ja Eestis isegi ilma inimohvriteta. Ma arvan, et suurem osa lääne toetusest tuli just sellest, et protsessi käigus osapooled rääkisid ega tapnud üksteist. Mina ei kujuta kuidagi ette terroristi(see inimsööjast väepealik) ühe laua taga Süüria armee sõjaväelastega, kes teavad sõjaseadusi ja proovivad taastada seadusliku võimu kehtivust riigi territooriumil.

Mida saab igaüks meist teha?

Ennekõike suhtuda kriitiliselt ja kahtlusega USA ning tema kannupoiste (Urmas Paet) väidetesse uue sõjalise konflikti kohta. Pärast Iraagi luureraportitega valetamist või Afganistani ebaõnne ja samuti Liibüa ning Egiptuse võimupöörde järel on selge, et sihtmärgiks oleva riigi inimeste heaolu ei ole eesmärk. Esmatähtis on saada võimule endale meelepärased nukuvalitsejad. Iraagis see isegi ei õnnestunud, samuti mitte Kabuli linnapea Hamid Karzaiga (tema võim linnast kaugemale ei ulatu, kuigi nime poolest on ta president). Liibüa ei ole samuti kujunenud edulooks. Ega Tuneesia. Egiptuses tuli demokraatia viljad ehk vabadel valimistel võimule tulnud president kõrvaldada sõjaväelise riigipöördega. Tahaksin tuua mõne eduloo aga neid lihtsalt ei ole. Kui siis Jaapan pärast 1945. aastat aga see on nii vana ja hoopis teisest ajastust, et tänapäeval enam ei ole kohane kasutada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga