Linnastunud inimestele tuleb anda lindude toidumaja veebikaamera
Möödunud suvel oli ikka üsna mitmeid kaameraid loodusse pandud, millega loodusest võõrandunud inimesed jälgisid küll kotkast, toonekurge või kes teab millist ökosüsteemi osa. Nüüd oleks vaja ka kaamerat lindude talvistest tegemistest, muidu jääbki mulje, et linnud elavad meil kevadest sügiseni.
Sellise kaamera võiks urbaniseerunud eestimaalastele ülesse panna ükskõik millise linna maja akna taha, sest talvine toidu vähesus toob meil aastaringselt elavaid liike märksa rohkem inimasustuse ligidale. Näiteks minu aias on söögimaja külastanud rasvatihased, kellel ilmselt oli edukas pesitsusaasta ja keda arvuliselt on umbes paarkümmend lindu. Peale selle veel sinitihased (täna nägin korraga 3-e) ja sootihased. Muidugi veel varblased, kes tekitavad minus põlgust, sest nemad on ainus liik, mille isendid jäävadki linnumaja sisse sööma ja takistavad sellega teiste ligipääsu. Kõik teised võtavad seemne nokka ja lendavad seda siis õunapuu oksale, või lausa teise õunapuusse, sööma. Siis on seal veel ka harvemad külalised: metsvint ja puukoristaja. Neist viimane on eriti lahe tegelane, sest suudab ka pea alaspidi mööda õunapuu tüve liikuda ja lisaks veel vaatab läbi kõik kohad puu tüvel ja koorel, et sinna peitunud putukad või kahjurid kätte saada.
Meil räägitakse palju öko tootmisest. Mind täitsa huvitab, et kui paljudel puuviljade kasvatajatel on tehtud pesakastid lindudele, et nad saaksid pesitseda viljapuude aedades ja sellega hoida kahjureid eemal. Omadest kogemustest võin kinnitada, et isegi 1 tihase paari pesitsemine aias on pühkinud mälust sõna õunauss. Ma muidugi olen ussitanud õunu ka viimastel aastakümnetel koduaiast leidnud aga neid on olnud kokku ehk tosin või paar. Varem oli suhtarv umbes selline, et iga tosina õuna kohta tuli üks ussitama läinud. Seega ökoloogiliselt toodetud puuviljade juurde kuulub ka putukate ökoloogiline tõrje läbi lindudele pesitsuse võimaluse loomise. Siis saate nii ussivabad puuviljad (õunad ja ploomid) kui kevadel ka meeldiva äratuse päikse tõusul koos linnu lauluga.
Jään siis ootama, millal avatakse lindude toidumaja filmiv kaamera ja milliseid liike võib seal hakata nägema. Ma ise seda teenust muidugi kasutama ei hakka, sest mul on väga hea vaade ka oma aknast.
Muideks veel üks teema kohane tähelepanek: rasvatihased boikoteerivad seapekki ehk rasva ja toituvad eranditult päevalille seemnetest. Isegi nende otsa lõppemisel pole märgata tunglemist peki tüki ümber. Need seemned on teatavasti aga sisse veetud Kesk-Euroopast ja sellega mõjutavad ka tihased Eesti väliskaubanduse kontot: kodumaise sööda asemel eelistavad välismaist. Jään ootama, kas mõni loominguline agentuur pakub ka sellele välja analoogse kampaania kui oli Ester Tuiksoo kava Eesti toit (mis maksis umbes 80 miljonit aasta kohta ja praeguseks on maha maetud ja ära unustatud). Igatahes kui rasvatihased, sinitihased, sootihased, varblased, puukoristajad ja metsvindid valivad üksmeelselt imporditud toidu, siis peavad siinsed inimesed ikka küll imelikud olema, et hambad ristis üritavad kohalikku pekki süüa.