Palju toredaid okupante ehk miks Eesti meedia õigustab Afganistanis võitlemist
Väga nõus artiklis kirjeldatud hinnanguga ühepoolsele meedia antud kirjeldusele afgaanide olukorrast. Seda siis niikaua kui räägime umbkeelsetest eestlastest, kes loevad vaid eesti keelseid lehti ja kuulavad-vaatavad kohalikke raadioid ja telejaamu (eriti Kanal 2, mis ei ürita ühestki oma vaatajast targem olla ning torkab silma militaarsete käsitluste poolest Reporteri saates). Õnneks valdab suur osa siinsetest inimestest ka teisi keeli ning saavad infot ka muudest allikatest peale Kaitse- ja Välisministeeriumi tellitud ning makstud “Palju toredaid okupante Kabulis” stiilis kajastuste. Viimane taoline oli teade: “MTÜ Loodusajakiri saatis Afganistani Eesti kontingendile loodusest ja teadusest kirjutavaid ajakirju.”
Mina olen tegelikult Afganistani ja Iraagi sõda pidanud algusest peale läbikukkumisele määratuks, sest nende põhjendused olid valed ja teostus PR kampaaniatena viinud läbikukkumisele aga isegi ilma Sven Mikseri ja Kristiina Ojulandi (nemad viisid 2003. Eesti Iraaki) väideteta olen ma ikkagi arvamusel, et “Iga sõdur-okupandi surm kindlustab meie rahulikku elu” https://www.virgokruve.eu/2009/08/25/iga-sodur-okupandi-surm-kindlustab-meie-rahulikku-elu/
Lühidalt järgnevatel põhjustel:
* Eesti kaitseväel on harukordne võimalus osaleda koos tosina lääneriigiga meist palju arvukama rahva okupeerimisel. Siiani on suured rahvad ikka eestlasi okupeerinud aga nüüd me teeme neile tagasi! Afganistanis võitleme relvaga käes meist 20 korda suurema rahva demokraatlikuks tegemise eest.
* sihtmärkide saatmine kristlaste vastu võitlevasse riiki vähendab äärmuslaste soovi tulla võitlema Euroopasse. Neil pole vajadust tulla pommi Tallinna panema kui saavad selle panna oma külade vahele jääva tee perve ja lasta palgaraha eest võitlejaid põrgusse
* kui Osama bin Ladin tahab kätte maksta Saudi-Araabias asuvate USA sõjaväe baaside pärast ja vabastada Püha maa, siis on mõttekam viia sõdureid temale lähemale (IED ulatusse) ja mitte jääda ootama, millal nemad tulevad läänelikesse linnadesse.
* omaksed küll leinavad, kuid nad saavad Majanduse Surma ehk MASU ajal pappi.
* narkootikumide (oopiumist valmistatud heroiin) tootmine on iga Afganistani okupeerimise aasta järel kasvanud (vähemalt 60 % riigi SKP-st) ja sellest räsitud ühiskonda on poliitikutel lihtsam juhtida. Kabulis on 500 000 narkomaani, kes CNN-i reportaaži järgi vajavad igaüks päevas 1-2 USD väärtuses ainet. Näiteks Briti impeerium pidas 2 oopiumisõda Hiinaga, et neil oleks võimalik tasakaalustada kaubandust hiinlastega. Eurooplased ostsid teed, siidi, portselani jne aga ainsa maksevahendina said kasutada hõbedat, millest olid hiinlased huvitatud. Pärast hiinlastele oopiumi müüma hakkamist kaubandus tasakaalustus ehk hõbedas tasumise asendas oopiumi müümine. Hiina keisrid üritasid loomulikult oma inimestest narkomaanide tegemist takistada aga kaotasid 2 sõda ja pidid oopiumi riiki lubama. http://en.wikipedia.org/wiki/Opium_Wars
Sama mõtet, et Eesti kaitseväelaste tapmine võõrsil kindlustab meie kodust rahu on väljendanud teiste argumentidega nii militaristid, poliitikud kui ka ajakirjanikud. Mina arvan, et osaleme ülekohtu tegemisel ja peaksime selle võimalikult kiiresti lõpetama. Me ei saa olla Euroopa Liidu liikmena see USA 51. osariik (kannupoiss), kes laseb neil lennata ja puruks pommitada iseseisvaid riike ja võõraid kultuure ning läheme siis taastama. Kui Uue-Euroopa riikide hulgas on selliseid, siis olgu aga Eesti võiks lõpetada Washingtoni kriitikavaba toetamise ja pöörata pilgu hoobis Brüsseli poole. Pealegi, USA-l on vist ainus Tallinnas asuv saatkond, mis on okupeerinud ka osa Eesti riigi maast (sulgenud osa Kentmanni tänavast). Pole just eriti sõbralik tegevus või kuidas?
Eelnev oli minu kommentaar 18. märtsil ühele EPL-i artiklile. Kopeerisin selle kunagi blogis mustandina aga avaldan nüüd kevadise puhastuse käigus.