Taevasse vaatamisest ja säravast Saturnist
Pärast inimese jõudmist orbiidile sai selgeks, et kristlaste unistatud taevas või paradiis ei asu atmosfääri kõrgemates sfäärides. Sellega kadus ära ka põhjus taevast abi oodata ja äkki isegi vähem sinna oma pilku suunata.
Võrreldes inimeste ajalooga on see avastus ikka väga hiline ja astronoomia ilmselt üks varasemaid teadusi inimkonna ajaloos. Minu huvi astronoomia vastu on väike aga mõnikord olen selges öös säravate tähtede peale ikka vaadanud ja mõelnud, et äkki on ka seal nende läheduses mingisugune mõistuslik elu. Ennekõike siis planeetidel, sest tähed on meie jaoks küll nähtavad aga igasuguseks eluks võimatud.
Viimastel nädalatel olen lõunakaares tähele pannud öösel eriti säravat objekti. Ma ei öelnud tähte, sest teistest tähtedest on ta vähemalt 2-3 korda suurem ja eredam. Kasutasin juba kümmekond aastat tagasi Windows 98 ajal programmi Taevakaart ja tuvastasin nüüd, et tegemist on Saturniga. Ma olin selle teadasaamise üle isegi rõõmus, sest üks asi on teada meie tähesüsteemi plaaneetide nimesid, järjekorda ja üksteisest erinemise aspekte aga hoopis teine olla ise võimeline neid ära tundma. Marss peaks ka seal läheduses liikuma aga seda ma pole veel märganud. Ilmselt olen öösiti ka natuke uimane.
Astronoomi amet on ilmselt üks raskemaid, sest vaatlusi saab teha öisel ajal kui normaalsed inimesed magavad. Muidugi on tänapäeva tehnoloogia seda mõnevõrra leevendanud ja arvutid aitavad teleskoope suunata, kuid endiselt veedab märkimisväärne osa selle teadusala inimestest oma aega tegelikke vaatlusi tehes. Lisame neile ka suure hulga hobiastronoome