Kas Vilja miilustas ja miks Savisaar vaikib?
Kroonika on käivitanud oma uue aasta turunduskampaania vana aasta lugudega. Nimelt kirjutati lugu Vilja Savisaare lähedusest 25-aastase Priit Toobaliga, kes on Savisaarte parteis peasekretär. Kõlab intrigeerivalt: vanusevahe 20 aastat, Savisaare nimi müüb alati (eesnimi polegi oluline) ja Keskerakond toob alati selgelt lõhenenud arvamusleerid (palju kommentaare=palju klikke=palju reklaamide näitamisi).
Lugesin Kroonika loo läbi ja vaatasin selle refereeringuid Delfist ja SLÕhtulehest.
Ma ise ei ole käinud ühelgi erakondlikul jõulupeol ega isegi mitte suvepäevadel aga olen üsna kindel, et antud juhul otsitakse lugu tühjast ruumist. Loomulikult on pidutsevad inimesed kohati vabamad ja võivad lubada käitumist, mis annaks alust vabamaks tõlgenduseks aga olge ometi mõistlikud. Selle arutluskäigu järgi võiks pooled ööklubides igal õhtul nähtavatest napi riietusega naised lugeda elukutseliste hulka kuuluvaks.
Ma arvan, et siin on tegemist allika ja ajakirjaniku vahel toimunud katkise telefoni fenomeniga. Keegi arvas midagi nägevat ja tõlgendas siis seda ning ajakirjanik tegi loo valmis.
Olen ka ise taolist meedia kõverpeeglit kogenud, kus linkisin ehk siis suunasin ühe interneti aadressi hoopis teiste inimeste tehtud lehele. Ajakirjanikud aga tuletasid, et kuna lehe A aadressilt vaatas vastu lehe B sisu (termin mount-mahutamine), siis järelikult tegin mina lehe B ja olin selle propageerija. Shaisse! Selle loogika järgi on kõik internetis viitajad või linkijad automaatselt selle osutatava sisu autorid. Tundub ju haige? Aga ometigi võimalik. Sellisele järeldusele on tulnud Tarmo Vahter Eesti Ekspressist (tema õigustuseks olgu öeldud, et tõe selgumise hetkeks oli ta oma loo juba trükki saatnud ja muutmine oleks jätnud ta lolli olukorda. Mis muidugi ei välista, et ta pole lihtsalt loomu poolest pikatoimeline loll, keda manipuleeriti sobivas suunas ja kes sellest varem ise aru ei saanud). Pärast seda muutus iga anonüümse lehe on-line ajakirjaniku refereeringus kõneviis aina kindlamaks, kuni lõpuks kirjutatigi veendunult, et mina olin ka lehe B valmistaja. Ma saan aru ajakirjanike suurest töökoormusest ja võimetusest selle kõrvalt asjadesse süveneda aga mingi kutsestandard võiks ometigi olla. Kasvõi võime vabandada ja viga parandada. Ma olen muidugi loobunud selgitustest, et pole kaamel, sest inimesed mäletavad ikkagi seda refereerigut ja algallika lugejaid on väga vähe.
Ometigi ei saa ma aru, miks Priit Toobal ei võta vaevaks olukorda selgitada. Tal on ju blogi olemas ja vaatasin, et selle loetavus oli eile umbes viis korda tavapärasest suurem. Tunnen teda piisavalt aruka ja sõnaosavana, et vajadusel saaks ta ka põhjendatud kahtlused hajutatud. Minu enda blogil oli eile muidugi tavapärasest loetum päev 279 külastusega aga seda oli ikkagi rohkem kui Toobali blogil terve novembrikuu jooksul. Natuke rohkem ehk kuni 357 lugejat kuus oli temal veel mais, augustis, septembris, oktoobris ja detsembris. Kokku alates 4. märtsist 4911 lugejat, kuid mind loeti kõigest 2 kuuga (3. novembrist) koguni 4745 korda. Loomulikult on mul rohkem aega kirjutada aga temal võiks olla märksa kaalukam seisukoha avaldamise positsioon. Mind pole samuti ajalehtede blogide loendis sees ja ajakirjanikud ei võimenda blogi, nagu tehakse iga Mart Laari köhatuse ja irvitusega. Seega Priit, tee sõrmed soojaks ja anna kirjutatule oma hinnang, sest meedia on kõigel Keskerakonnaga seotul küljes nagu takjas. Peamiseks meetmeks siin oli siiani korruptsioonis kahtlustamine ja mõõdikuks KAPO korraldatud avalikud meedialavastused vahistamistest aga see arsenal on muutumas.
Tuletage meelde ka EPLis avaldatud artiklit kotletile sülitava kelner Jüri kohta, mis hiljem osutus fabritseeringuks ja ajakirjanik pidi välja mõeldud loo pärast lahkuma.