Kärmas kits kaebas Tähismaade blogi peale

Tänases Ekspressis ilmus ennast ajakirjanikuks nimetava Mihkel Kärmase isiklik kaebelugu I&I blogis tähelepanu saamise kohta. Tundub, et nüüd kiunub see ühiskonna valvekoer, kes 2006. veebruaris monteeris kokku kadriorgiana tuntuks saanud pseudoloo. Millegi pärast ei meeldi talle nüüd tema kohta käivad “ajakirjanduslike liialdustega” lood.

Kits kärneriks ehk kärmas kaebleja!

Mihkel Kärmase kohati ühepoolne ja skandaali otsimise soovist võimendatud ajakirjanduslik käsitlus ei anna talle usutavat positsiooni I&I blogis avaldatud materjalide tõepärasuse üle kaebamisel, sest ta ise on kasutanud samasugust juhuslikku faktidega ümber käimist, et edendada oma Pealtnägija saate vaadatavust, täitnud parempoolsete parteide tellimustööd (niinimetatud kadriorgia skandaal, mis rikkus Arnold Rüütli võimalused presidendi kohal jätkata) või inimvõimete küündimatusest olnud kõike muud kui tasakaalustatud seisukoha edastaja.

Seejuures on ta seda teinud mille nimel? Kas oma esinemisvajaduse rahuldamiseks? Kindlasti, sest pealtnägija on populaarne ja pole ka seda Vahur Kersnat enam randme külge aheldatuna kaasas tolknemas.

Kas ta on selle eest raha saanud? Jah, kindlasti, sest tippajakirjaniku palgad on motiveerivad ja kandku ta oma firmamärgiks kujunenud nokatsit kasvõi mitu aastat järjest, siis keegi ei usu selle põhjusena kokkuhoidlikkust. Pigem on see tema firmamärk, mis aitab teda ka profiilis ja kaugelt ära tunda (minu varasem postitus selle aasta kevades).

Kärmas Mihkel luurab skandaali järgi 4. november 2008 Kolde pst ääres. Foto Virgo Kruve

Kärmas Mihkel luurab skandaali järgi 4. november 2008 Kolde pst ääres. Foto Virgo Kruve

Kuid tulgem korraks Ekspressi artiklis kirja pandu juurde:

Ka mina kardan natuke Tähismaasid. Olen 16aastase ajakirjanikukarjääri jooksul seisnud silmitsi püstoliga, saanud ähvardusi ja miljonitesse ulatuvaid kohtuhagisid ning talunud mõnikord kõva survet, aga esimene kord, kui ma kõhklema lõin, oli nende kurikuulsate blogipidajate puhul.

Viimati ilmus Inno ja Irja Kohvikus (I&I) läinud laupäeval postitus plaasterdatud kulmu kohta, millega “Pealtnägijas” esinesin. “Uskumatu lugu juhtus Mihkel Kärmasega, kes, nagu nägid mitmed tunnistajad, liputas Tallinna kesklinnas 21. kooli juures palja noksi väel. Ja väidetavalt lõi Mihkli kulmu sisse ühe väikse koolipoisi isa, kes seda pealt nägi.”

Ekspressi artikkel

Esmalt tuleb rõõmustada, et ühiskonna valvekoer tunneb siiski mingit hirmu sattuda samasugusesse olukorda kui ta ise paneb skandaalse loo jahtimisel teisi inimesi, kes pealegi ei ole sugugi vilunud meediaga suhtlemises ja keda on selle tõttu väga lihtne hirmutada ning ära kasutada.

Teiseks jätab ta mulje, justkui oleks tema üks viie kitse hulgas, kes pöördus Andmekaitse poole palvega raisata ametnike aega ja maksumaksja raha internetis avaldatud arvamuste tõepärasuse tuvastamiseks või siis valeväidete ümberlükkamiseks. Nagu ta ise kirjutas, siis see põhjusega taunitav tõlgendus katkisele kulmule ilmus läinud laupäeval ehk siis maikuu alguses. Mina võin aga omadest kogemustest kinnitada, et Andmekaitse tahtis minule teada olevat infot I&I blogi kohta küsida juba 17. aprillil! Seega siis mitu nädalat varem! Seega on ilmnenud valvekoera tüüpkäitumine, kus sündmuse sisu ja toimumise aeg on omavahel teadlikult ära vahetatud ja jäetud lugejale ekslik mulje, nagu oleks tõepoolest alatu isiklik rünnak olnud Andmekaitse poole pöördumise põhjuseks. Tegelikult aegjoonel sündmusi vaadates (Andmekaitse uuris kaebust juba aprilli keskel, Kärmase kulmust kirjutati 9. mai hommikul), et kiunumine Andmekaitse ukse taga oli aset leidnud isegi ennem kui kaigast saadi. Sisuliselt siis vahetas ennast ajakirjanikuks nimetav Kärmas Mihkel ära sündmuse põhjuse ja tagajärje. Seejuures pean vajalikuks rõhutada, et viidatud kulmu tõlgendus oli tõeliselt piinlik lugemine ja vähegi mõistust omavale inimesele ka läbinähtav unenägu või nägemus, mida ei tasuks võtta tõsisemalt kui kärbse laipa tuuleklaasil.

Samuti pole tõsiselt võetav pugeda teiste prominentsete inimeste kohta kirjutatu võrdsustamise taha, et miks nemad ei ole midagi teinud. Põhjus selleks on väga lihtne: nad lihtsalt ei saa lubada oma positsioonist tulenevalt laskuda vaidluse tasemele. See oleks sama kui interneti anonüümiku peale reageerida ehk siis päeva lõpuks ei huvita enam kedagi asjaolud aga kõigile jääb meelde, et sinu endaga oli seotud mingi vaidlusküsimus.

Ma arvan, et ajakirjanike kostitamine taoliste katkise kulmu tõlgendustega, mida on väga raske uurimisega (21. kooli juures liputamine) kas siis kinnitada või ka ümber lükata sunnib ajakirjanikke endid hoolikamalt kinni pidama sündmuste aegjoonest ega lase neil mosaiigi osasid oma suva järgi ümber paigutada, et saada aga skandaalset lugu.

Mihkel, ajakirjanik võid sa olla aga inimene pead olema!

Ära tekita oma lugudega teistele inimestele probleeme, sest nende põhjustatud kannatused tulevad sulle endale tagasi. Me elame vaid korra ja nautigem seda siis ilma üksteist ära söömata. Ajakirjanikuna on sulle antud veel tõhusam relv kui sõdurile, sest võid tabada ka asjasse täiesti mitte puutuvaid inimesi oma hoolimatult valitud väljaütlemistega ja sõna võib teha rohkem haiget kui rusikalöök näkku.

Head veretut jahti oma uudislugude tegemiseks aga jää ennekõike ikkagi inimeseks!

Mihkel Kärmas ja fotograaf luuravad Ekspressi jaoks skandaalset lugu. 4. november 2008 Kolde pst ääres. Foto Virgo Kruve

Mihkel Kärmas ja fotograaf luuravad Ekspressi jaoks skandaalset lugu. 4. november 2008 Kolde pst ääres. Foto Virgo Kruve

Ekspressis ilmunud artikkel võis küll teenida loetavuse ja kontserni reklaamitulude suurenamise eesmärki aga I&I on juba asunud vastulauseid esitama: Hakkame koos paljastama Kapo võrgustikku: ETV saade Pealtnägija on Kapo käepikendus või Kuidas Mihkelike pedofiil olla ei tahtnud

4 kommentaari

  1. Poe, poe Innole ja Irjale, ega see sind ei päästa. Ühel päeval on Inno ninapidi su prügikastis äravisatud aluspükstelt plekke uurimas ja Irja samal ajal pööningul lapsepõlvepäevikust küpsemisaja homoseksuaalseid unenägusid ümber kirjutamas. Ei päästa sind selle meediakatku käest Kärmase siunamine ega midagi.

  2. Antud juhul olen ma tegelikult Mihkli poolel, et taoline fabritseeritud noksi lugu oli I&I poolt selgelt üle võlli. Aga üritasin juhtida tähelepanu, et nüüd kaebleb ajakirjanik, kes on langenud sarnaste vöövõtete ohvriks nagu ta ise on seda aastaid teiste inimeste peal oma “populaarses” saates teinud.
    Samuti ei ole mõttekas tekitada debatti, et kas pähe valatud solgipange sisu oli natuke heledamat või tumedamat värvi ja milline täpselt oli selle lõhn. Selle andmekaitse poole pöördumise, praeguse ekspressi kajastuse ja kõige muutusega tekitatakse hoopiski uusi lugejaid. See on ajuvaba kuid mida rohkem nad neid kahte blogijat pigistavad, seda suuremaks läheb kajastus. Nende vastu aitaks ainult üks vahend: ignoreerimine. Paraku ei pidanud juhtoinastel närvid vastu ja asusid jõupositsioonilt lahendama lastetoa ja eetika probleeme.

  3. Põnev lugeda! Kuidas üks “ajakirjanik”(austatud Virgo) teist, tema arvates “ajakirjaniku”(Kärmast), süüdistab teise “ajakirjanikude”(Tähismaade) mustamises, ise Kärmast mustates?

    Ei tohi peksta koera postile kusemise eest, kui ise sinna samma lased?!?!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga