Seagripp H1N1 kuulutati pandeemiaks 141 surma järel

Maailm on ikka alla käinud! Eile kuulutas WHO seagripi H1N1 ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega saab seostada vaid 141 inimese surma. Brasiilia lennuõnnetuses oli ka rohkem hukkunuid – üle 220-ne.

Varasematel aastatel hirmutati SARS-i ja H5N1 linnugripiga aga ei juhtunud midagi surmavat. Maailmas sureb aastas 2 miljonit inimest malaariasse ja 3-3,5 miljonit nälga. See teeb ööpäevas umbes 8000 inimest või umbes 340 inimest tunnis.

Mina ei saa aru, miks nimetati pandeemiaks seagripp, mis on levinud mitmetele erinevatele mandritele ja formaalselt omaks selleks siis ka põhjust. Aga ei kuulutata pandeemiaks: kopsuvähki (suitsemine on levinud), rasvumist (kiirtoit on erinevate kontinentidel) või veel tosinat muud haigust, millel kümneid kordi rohkem ohvreid. Ma saan aru, et kaks esimest olid tagajärg ja mitte üks imetillukese viiruse põhjustatud tervisehäda aga äkki ei maksaks viirust tervise riskina ikkagi üle tähtsustada?

Mulle meenub, et SARS-i hirmude kõrgajal pandi ka Pärnu parki silt seal talvituvate partide toitmise eest hoiatava kirjaga. Ma muigasin tookord ja praeguseks sellest möödunud 3-4 aasta järel veelgi enam, sest mingit inimestele ohtlikku ja ravimifirmadele ravimi raha toovat viirust ei ole tekkinud. Kui hakata meenutama, siis vahetult pärast WTC rünnakuid hakkas siberi katku kirjade paanika ja sisuliselt oleme alates 2002. kevadest elanud igal sügisel ja kevadel üle hirmu tekitamise kampaania, et kohe-kohe on puhkemas üleilmne gripp, mis tapab sadu ja tuhandeid.

Ma arvan, et lõpuks võikski tulla üks tappev viirus. Saaks majandus hinge tõmmata, tekkiks lastele uut maad ja üleüldse on liigi Homo Sapience mõju ümbritsevale ökosüsteemile vaja kuidagi tagasi tõmmata. Parim viis selleks on liigi isendite arvukuse vähendamine. Omakorda selleks sobivaim aga viirused ja haigused.

Möödunud sajandil oli kolm gripi pandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid. Allikas YLE uudised:

  • 1918-1919 hispaania gripi nime all tuntud viirus. Levis pea-aegu kõikjale maailmas ja põhjustas 40-50 inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati USA sõdurite laagris Kansases aga pandeemia tuli tuntuks alles siis kui haigus levis I maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime Must Lesk all.
  • 1957-1958 Aasias levinud H2N2 gripp surmas umbes 4 miljonit inimest ja avastati esimesena Hiinas.
  • 1968-1969 Hong-Kongiga seostatud H3N2 tüüpi viirus, arvatavasti suri miljonist kuni 2 miljoni inimeseni.
  • Hooajaline gripp tapab igal aasta maailmas 250 000 kuni 500 000 inimest.

0808774-viharaadio-logoKell 7 ja 7.30 loeb seda hoiatamise ja pandeemia teadet ette ka Vikerraadio aga loomulikult ilma asjaoluta, et siiani on surnud vaid 141 inimest ja aastas sureb hooajalise gripi tõttu umbes 2000 korda rohkem inimesi.

Samuti teatas seda Terevisioon kell 7 ja 7.30. Äkki aitaks paanikast? Kell on alles 7.39!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga