Õhtuleht minust ei kirjuta, olen pettunud heas mõttes
Mulle tundub, et minu tee kuulsusele on kohanud Õhtulehe toimetuses pidurdamist. Millegi pärast ei haara seal töötavad inimesed kinni pseudoteemadest, et vaid keskerakondlast või Keskerakond stigmatiseerida. Seevastu Äripäev ja Delfi on teine äärmus, kus ülekajastatakse Keskerakonnaga seotud inimeste tegevust ja summutatakse parempoolsete erakondade kajastamisi (Reform ja IRL).
Kuid tulles tagasi minu isiku Õhtulehe külgedele (kasvõi veebis) mitte jõudmise kohta siis on mul tuua kahe kuu jooksul kaks näidet.
Esimene oli juunis, kus mul oli vaidlus ühe teise ettevõtjaga kaubamärgile sarnaneva logo kasutamise pärast. “Keskerakondlase” skandaali toomiseks vaevusid Delfi ja Äripäev kirjutama sellist saasta, et filoloogid nutaksid nende peale. Mehed teatavasti ei nuta ja ma olin sellest üle. Kuid Õhtuleht läks antud teemal algselt kaasa aga siis said nad juhtumi tühisusest aru ja praegu seda artiklit enam veebist ei leia.
Ma arvan, et vea leidmisel on üsna aktsepteeritav kogu vigase artikli maha võtmine ja selle tõttu ei leidugi praegu pildil nähtaval aadressil mingit artiklit.
Teine näide oli eelmisest neljapäevast kui mulle helistati Õhtulehest kaks korda ja alles kolmandal korral juhtusin telefoni ligidal olema ning saime 14 minutit rääkida (tel 53419730, 53419732 ja 53419731).
Seekord oli teemaks living.ee mööblipoe domeeni ümber kantimine pankrotti läinud Langersen OÜ-st ja sellega seoses Ove Siiro lubadus mulle vastu hambaid anda, et ma seostavat teda asjatult miljoni kroonise maksuvõlaga ning skeemitamistega. Igatahes selgitasin siis Living.ee OÜ tekkimist möödunud suvel, kuidas kaubamärgi pärast loobus juba tookord sadade tuhandete võlgadega Langersen OÜ oma domeenist www.living.ee ja andis selle uuele tulijale. Selgitasin, et taoline interneti äri ümber kantimine on ebaeetiline, sest ka poe tegevuse jätkumisest ei vähene eelmise projektiga tekkinud võlakoorem ning mul ei ole usku, et teisel korral majanduskriisi tingimustes võiks see paremini minna.
Kasulikku oli sellest niipalju, et sain ajakirjanikult teada, et see kes minu blogis ähvarduse oli, oligi tõesti Ove Siiro ja ta kinnitas seda temale. Küsiti taolisi asju, et kas kavatsen ähvarduse peale näiteks politseile avalduse kirjutda (: ei), olen huvitatud Siiroga kohtumisest ja asjade läbi rääkimisest (: kirjutagu siis oma seisukohad siia, ma ei käi skeemitajatega “kohtumas”) või kuidas oli ikka selle möödunud aastase isamaaliit.com domeeni linkimisega sinna (: IRL-i parteis on Bellanova, seega igati temaatiline valik ja “skandaali” tegid sellest Pärnu IRL ja laarikud, eesotsas Raul Sarandiga, et muuta sealse linnavalitsus ja koalitsiooni nägu, sest ka sealsete kapo vahistamiste kohta Vello Järvesalu näitel oli kõige sõnakam just nimelt opositsioon IRL-ist). Jutt lõppes arvamusega, et artikli kirjutamiseks kulub paar tundi ja lubati õhtul veel meilile tutvumiseks saata. Igatahes mina ei ole internetti jälgides taolist artiklit avastanud ja ilmselt jäigi see kirjutamata, sest teema “keskerakondlane” langes ära. Nimelt küsiti üle ja ütlesin, et käesolevast aastast ei saa minu tegemisi enam Keskerakonnaga seostada. Muidugi on ka variant, et Living.ee OÜ kui praeguse aja kokku kuivava reklaamituru klient osutus väärtuslikumaks ja nende räpast tausta ei oleks taolise artikli järel enam varjata õnnestunud. Kokkuvõttes ei ole mul ka selle juhtumi puhul kahju, et artikkel jäi ilmumata, sest selle järel oleks living.ee mööbli müügiga kindlasti probleemid tekkinud.