blogid ja internettinimesedmajanduspoliitika

Tartus mõnitatakse eesti keelt

Möödunud nädalast käib Eesti meedias arutelu seaduseelnõu üle, mille alusel saaks eesti kirjakeele reegleid eiravate tekstide eest lausa rahalisi karistusi teha. Nii Anvar Samost, Kalle Muuli kui eile ka Rain Kooli on seda naeruvääristanud. Samuti Vikerraadio Rahvateenrites oli Urmet Kook selle kallal lausa kõigi oma küünte ning hammastega ja luges lausa mõttega töötava komisjoni liikmed nimeliselt raadiost ette. Ilmselt teenis taoline asi inimeste märgistamist ja ajakirjanikele mitte meeldiva mõtte summutamist.

Miks ajakirjanikele ei meeldi mõte saada trahvi rüvetatud eesti keele pärast? Ikka seetõttu, et nad peavad ennast kõige targemateks. Parimal juhul tuleneb nende ilmeksimatus kõrghariduse omandamisest, halvemal juhul kehvast iseloomust.

Ma olen siinkohal seisukohal, et meedias avaldatud eesti keel vajab piitsaga järelvalvet, sest ajakirjanduse palgad ei hoia eriti intelligentseid inimesi kaua ametis. See töö on selline tervist kahjustav: tuleb toota suurel hulgal teksti ja väga lühikese aja jooksul. Süvenemiseks ei jää aega ja vead lähevad tahes või tahtmata sisse.

Eriti huvitav oli ka meedia käitumine kui tormati keele ekspertide juurde ja küsiti: onju, taoline keele seadusega reguleerimine on halb. Loomulikult öeldigi, mida meedia tahtis kuulda.

Kuid möödunud nädalast on tuua ka näide, et vigase eesti keele eest võiks juriidilisele isikule küll trahvi teha. Silt Tartus avatud Vabaduse sillalt.

Tartu Vabaduse sild vigase sildiga
Tartu Vabaduse sild vigase sildiga. Pilt asub SLÕ serveris

Mitu viga leiad sellelt plaadilt? Avamise juures oli Eesti Vabariigi peaminister ja kultuuriminister, Tartu linnapea äpu Urmas Kruuse ja kindlasti veel teisigi poliitilise kasu otsijaid.

artikkel http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=340026

Mina leidsin sealt väga tõsise loogikavea ehk jääb mulje nagu oleks sild ehitatud vaid ühe päevaga – 30. juulil 2009. Lisaks on imelik jutumärkide kasutamine, mis kord on firma nime ümber ja siis järsku Riia linna ümber. Pealegi eesti keele reeglite järgi ei panda firma nimesid ega geograafilisi nimesid jutumärkidesse. Pealegi kirjutaksin mina Tellija järel hoopis kooloni aga selle kohta ei julge ma väga vaidlema hakata. Seega siis ainult 1 rida kus ei ole viga! Lisaks käib kuupäevade järel ka punkt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga