Digitaalse televisiooni surma kampaania

Jüri Pihel reklaamis Terevisioonis võistlust väikeasulatele, kelle seast parim digilevi kasutamiseks valmisoleku saavutanu saab isegi auhinna – tasuta jaanitule. Käib meeleheitlik inimeste värbamine 5 telekanali vaatajaks.

Kui kuulutati välja digi-tv tulek, siis räägiti heade asjadena nähtavate kanalite arvu suurenemist. Tõsi, mingil ajahetkel oligi meil 3 analoogsignaali telejaama ja digitaalselt veel 4 lisaks. Praeguseks on neist viimastest pooled ära kadunud. Nii kunagine Kalev sport kui TV 6 (alates jaanuar 2010) ei ole enam tasuta digitaalse televisiooni vahendusel saadaval. Need mõlemad ja veel mitmed teised on saadaval Elioni ITV vahendusel ja teiste kaabeltelevisiooni firmade (Starman, STV, jne) võrkudes.

Tähelepanu: digitaalse televisiooni tulek ei nõu mingisugust tegevust kaabeltelevisiooni vaatajatelt (klientidelt), sest nende võrkudesse (Starman, STV) jääb analoogsignaal edasi. Soomes tehti üleminek isegi karmimalt, et ka seal kehtestati digitaalse signaali ainuvõim.

Mul on mõneti isegi kahju Jüri Pihel´ist ja tema propageeritavast analoogsignaali asendamisest digitaalsega, sest klient ei saa digi-tv juures mingit erilist teenuse paranemist ja selle kättesaadavus hoopis väheneb ja lisaks nõuab investeeringuid digiboxi ja uue antenni kujul:

+ digi-tv pildi signaal on puhtama kvaliteediga

– digi-tv pildi signaal on väiksema (Zuum tv) või sama punktide arvuga kui praegune analoogside. Räägitakse küll HD televisioonist, mis annaks kuni 3 korda rohkem pildi punkte praegusega võrreldes aga sellele üleminekut pole isegi arutatud.

+ digi-tv võimaldab edastada ühel sagedusel mitmeid kanaleid üheaegselt

– digi-tv annab tasuta vaatamiseks ainult 2 uut kanalit: ETV 2 ja TV 11. Kas selle kahe kanali ja programmi pärast tasub soetada 1200 krooni ringi jääv digibox?

– digi-tv signaal on väga kehvalt peegelduv ja nõrga leviga. Näiteks Lõuna-Eestis vahetati kanaleid madalamale sagedusele, sest siis on signaalil suurem läbitungimise võime maastikul.

– digi-tv signaali võib häirida peegeldused hoonetelt, maastikult, metsast (lumine või vihmane mets blokeerib signaali) ja nõuab otsenähtavust saatjaga. Kes hakkab metsas elajatele raiuma sisse metsasihte või kuidas tõsta nende antenn 35+ meetri kõrgusele?

– praeguste telejaamade programm on ilmselt umbkeelsete eestlaste jaoks, sest vähegi maailma näinud ja keeli valdav inimene leiab hoopis paremaid programme. Vaadake kasvõi vene, soome, inglise kanaleid ja siis on eestikeelse kanali peale lülitamisel tunne, justkui olete istunud Lada või VAZ autosse.

– Digitaalsele televisioonile üleminekuks on aega kuni 2012. aastani ja seda kasutab näiteks Poola. Eesti aga arvab, et me oleme seda enne tähtaega tehes kuidagi eesrindlikumad.

– Vaataja jaoks on digitaalse televisiooni pilt kadunud kui saatja signaal jääb alla 90 % kvaliteedi (ekraan on must). Analoog-tv pilti on võimalik hoomata aga isegi siis kui poole on katnud “häired” ja näed vaid ähmaseid kujusid liikumas.

+/- digi-tv toob vaatajale ainsa lisana digitaalse telekava EPG aga samamoodi oli see võimalik tele-text vahendusel. Kui paljud seda kasutasid?

Mina olen otsustanud, et loobun inforämpsu vastuvõtja rollist ja hakkan ühesuunalise infovoo tarbimise asemel kasutama selliseid lahendusi, kus suhtlus saab olla kahepoolne. See tähendab ennekõike interneti võimaluste kasutamist.

Otsige keegi teine passiivne, kes on rahul tegevusetult pildikasti ees istumisega.

[polldaddy poll=3052263]

Rääkigu see Jüri Pihel mida tahes, siis minu jaoks on digitaalne televisioon väljasuremisele määratud tehnoloogia. See on midagi sarnast kui kinodesse toodi uuendusena liikuvad toolid, et filmi värinad ikka sinuni jõuaksid. Või siis praegune 3d vaimustus, mis omandab juba kultuse vorme.

Minu enda valik oli kindel “31. juunil lülitan teleka välja ja 1. juulil elu sisse”.

See muidugi ei välistanud võimalust, et ma kunagi võtan kasutusele Elioni pakutava 12 tasuta kanali vaatamise võimaluse. Minu praeguse interneti ühenduse paketis on need olemas aga ma ei tunne nende järgi vajadust ega ole vajalikke seadmeid soetanud. Pigem tähendaski see lubadus televiisori kui vaid pildikasti kasutamise lõpetamist ja selleks arenenuma tehnoloogia ehk arvuti kasutamist.

digi-tv propaganda Jüri Pihel 14. aprill 2010 ETV Terevisioonis.

digi-tv propaganda Jüri Pihel 14. aprill 2010 ETV Terevisioonis.

Koos inimkonna üleminekuga digitaalsele televisioonile kahaneb kümneid kordi võimalus, et meil õnnestuks kontakti saada mõne teise mõistusliku eluvormiga kosmoses. Nimelt on digitaalse televisiooni saatjate signaal kümneid kordi nõrgem analoog-tv signaalist ja selle tõttu ka teistelt kosmose planeetidelt nõrgemini tuvastatav. Seega ei oleks neil aimugi, et siin planeedil võiks elu eksisteerida. Näiteks ei oleks ka meil võimalik avastada tsivilisatsiooni, mis on võtnud kasutusele digi-tv või satelliidid. Need viimati nimetatud on eriti hästi “varjatud” avastamise eest, sest kogu signaal suunatakse planeedi pinnale. Seega jätke hüvasti võimalusega, et mõni tulnukate planeet tuvastaks siin kosmose sektoris elu, sest me saadame järjest vähem välja elektromagneetilisi signaale, mille spekter võiks viidata mõistusliku eluvormi eksistentsile. See muidugi ei ole takistanud meil juba 50 või 60 aastat SETI projekti raames raadioteleskoopidega kosmosest mõistluslikku elu otsimast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga