Lugeja küsis, ma siis vastan

Siia blogisse oli täna tuldud otsinguga: “kuhu esitada hagi tallinnas” ja
“milline on koduvägivallatseja”. Esimese vastus puhul on mitmeid valikuid, kas halduskohus või maakohus. Samuti on sellest sõltuvalt erinevad aadressid. Näiteks maakohtusse hagi esitamise kohta saab lugeda siit: http://www.just.ee/7676 (selle lehe menüüs on info ka halduskohtust)

Täpsemalt leiab kohtute kontaktandmeid http://www.kohus.ee/kontaktandmed sellelt lehelt. Näiteks Harju maakohtul on mitu erinevat aadressi, Liivalaia, Kentmanni ja Tartu mnt ning kuhu täpselt pöörduda, sõltub probleemist. Näiteks kohtutäituri omavoli vaidlustamiseks tuleb avaldus teha Kentmanni 13 aadressil. Mina näiteks helistasin, kirjeldasin probleemi ja sain siis teada, millise kohtu aadressil tuleb materjalid saata (tegin seda elektrooniliselt, siis on edastamine neile ametnikele vist ka lihtsam).

Tuleb meelde viimasest Maire Aunaste saatest Els Himma, kes ütles arvuti kohta, et hakkas seda kasutama just nimelt sellel põhjusel, et tal oli juriidiline probleem (vaidlus) ja sai selle abil enda protsessi jaoks vajalikku infot. Üldisel tuleb meil igalühel varem või hiljem kohtuga kokku puutuda, sest isegi kui ise oled õiguskuulekas, siis olemasolevaid seadusi võidakse tõlgendada pahatahtlikult ja oma õiguste kaitsmiseks ongi vaja õigussüsteemi. Minu enda kogemus on ametimärgiga soss-sepa kohta, kelle otsuse pidin vaidlustama ja mille kohta tuleb otsus umbes 6 kuu jooksul.

Teine küsimus oli koduvägivallatseja kohta. Hakkasin mõtlema, et pole sellest teemast nagu kirjutanud, sest ei tea eriti midagi (isiklik kogemus puudub). Niipalju kui riskin meedias kajastatu järgi oletata, siis vägivald on suhte jätkamine sõnade asemel füüsiliselt ja selle eesmärgiks on kas võimupiiride jagamine (kes on perepea) või enda emotsioonide leevendamine. Stressi korral käituvad inimesed erinevalt, mõni muutub enesehävituslikuks (joomine) ja teine agressiivseks kaasinimeste vastu. Seega on koduvägivald olemas ilmselt igas suhtes teatava piirini (ka sõnad võivad olla sama valusad kui füüsiline valu) ja see ilmselt pärineb meie inimlikest juurtest. Siiski ei nimeta mina verbaalset osa koduvägivallaks ja selle pärast ütlesin, et isiklik kogemus puudub. Neid halvasti ütlemisi tuleb ka kõige parematel inimestel ette aga eks tumedate pilvede hajumise järel säragi päike kirkamalt. Füüsiline vägivald tekkib siis kui mehed jäävad vaidluses argumentidega alla ja neil on tunne, et teisele osapoolele tuleb seda mõjusamate vahenditega selgitada. Mina arvan, et sellega kaotavad nad osa eneseväärikusest, sest vastane vali ikka endale jõukohaste seast, sest nõrgema üle võidutsemine pole mingi saavutus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga