Eesti kohtusüsteemi võimetus- kohtutäi Risto Sepp
28.06.2010 esitasin kaebuse kohtutäi Risto Sepp 300 krooni sissenõude otsuse peale. Eesti Vabariigi nimel soovis Harju Maakohus selle menetlusse võtmiseks riigilõivu 1000 krooni. Selle tasumise järel oli vaikus. Leidsin täna, et 17. jaanuaril 2011 olevat käsipostiga saadetud kusagile 2 kirja, mida ma ei ole 25-daks jaanuariks saanud ja mille selgitus on “hagimaterjalid”. Ma isegi ei tea, kas kohus on teinud otsuse või käib veel menetlus edasi.
Ma olen vihane. Ennekõike selle pärast, et Molekuli hüüdnimega Rein Langi ametkonnas on selline asi võimalik, et kohtutäi ametimärk antakse teadlikult seadust rikkuvale mehele. Nagu olen ühes varasemas postituses kirjutanud, siis 2 kaebust Justiitsministeeriumile tema otsuste peale andsid mulle soodsa otsuse ehk kinnitasid minu arusaama seaduse paragrahvidest aga mitte kuidagi ei vii see endist respublikaani selleni, et ta täidaks oma ametitoimingutes seadust. Ma ei saanud algul sellest aru, miks loeb ja koostab riiklikud volitused saanud ettevõtja-ametnik omakasu eesmärgil taolisi otsuseid ja dokumente, mis on vastuolus faktide ja seaduses toodud paragrahvidega. Nüüd ma siis tean. Taolise enesekindla käitumise tagab see, et tema tegevuse vaidlustamine on kulukas (300 krooni nõude tühistamine eeldab riigile 1000 krooni tasumist!) ja aega nõudev. Praeguseks on siis möödas mõned päevad vähem kui 7 kuud ja minuni pole jõudnud kohtu poolt ühtegi materjali peale selle kirja, milles teavitasid kohtutäi Risto Seppa nõudest esitada menetlusega seotud dokumendid Harju Maakohtule. See oli siis millalgi juulis 2010.
Selle teema paremaks mõistmiseks lugege esimest antud asjast rääkivat postitust:
Reformist järelvalve all oleme langenud õiguse puudumiseni
või seda Rein Langi ajal on 51 % kohtutäituritest rikkunud seadust ja saanud distsiplinaarkorras karistada
Ma kuulsin vist laupäeval kahe mehe vahel vestlust, mille teemaks oli omandireformi käigus tagasi saadavast osast ilma jäämine, sest advokaat oli asjaga venitanud kuni aegumiseni. Mina küll ei taha elada riigis, kus Reformierakond nimetab ametisse kohtutäi Risto Sepa ja laseb tal siis omakasu eesmärgil seadust väänata. See 300 krooni on summa, mille eest ta oleks pidanud paberi isiklikult kohale tooma aga tegelikult kasutas kullerit ja saatis selle veel valesse linna, sest ta ei kontrollinud aadresse. Lõpuks siis saatis teate elektrooniliselt aga selle eest ei saa ta tasu küsida. Ma olen kogenud, et ka tema abi on selle vassimise ja vastamata jätmise (nad hakkasid vastu kirjutama alles Justiitsministeeriumile esitatud kaebuste järel!) osaline, kes üritab samamoodi asju tõlgendada. Seega, pole tegemist inimliku eksitusega või näiteks puuduliku ajuga, vaid teadliku skeemiga. Taoline süsteemsus on aga korruptsioon kui riigi poolt antud volitusi kasutatakse omakasu eesmärkidel. Täitemenetluse seadus on kohtutäile andnud suured piirid terroriseerimiseks aga selle õiguspärase rakendamise järelvalve on pehmelt öeldes puudulik.
“Ma olen selle peale kohe endast nii väljas, et mitte ei tee 50 grammi konjakit,” nagu Ervin Abel ühes filmis ega kasuta ministeeriumiga suhtlemiseks granaadi heitmist (Rein Lang sõnad, et Kultuuriministeeriumisse tuleks granaat visata ja kui tolm on hajunud, siis alles saab asju edasi ajada), vaid kasutan kõiki oma teadmisi ja võimalusi (näiteks seda blogi ja teisi domeene) taoliste ametialaste õigusrikkumiste teavitamiseks.
Võin öelda, et Reformierakonna rehepapid saavad juba kirjasõna sisse pandud.
Milles võid kindel olla? Vaid selles, et ansiplased on justiits süsteemi muutnud sedavõrd aeglaseks, et suvi saab talveks ja kohtutäi omavoli peale ministeeriumi hammas ei hakka. Kuidas saaksin kontrollida, kas tõesti algatati distsiplinaarmenetlus nagu ministeeriumi ametniku kirjas seisis?
Kohtutäitur edastas 12.06.2010.a enda 12.05.2010.a dateeringuga otsuse. Justiitsministeeriumi täiendavate selgituste peale avaldas kohtutäitur, et tegelikkuses on otsus vormistatud siiski 12.06.2010. a. Justiitsministeerium on juba eelnevalt enda vastuses väljendatud seisukohta, et kohtutäitur on käesoleval juhul rikkunud TMS §-s 217 sätestatud tähtaegu, mistõttu peab Justiitsministeerium vajalikuks kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.