Ühe ajastu lõpp: ameeriklased ei lenda enam kosmosesse
Reedel toimus viimane ameeriklaste süstik Atlantise start. Kell 15.29 GMT või 18.29 meie aja järgi alanud lend jääb kolmkümmend aastat kestnud programmi viimaseks. Lähemate aastate jooksul ameeriklased enam ise kosmoselende ei tee ja jäävad lootma venelaste rakettidele.
Alternatiivsed võimalused tulevad alles 3 aasta pärast kui erafirmadel võiks olla pakkuda alternatiivi senistele NASA lahendustele. Miks siis ikkagi juhtus, et süstikud tegid oma kasutusaja jooksul 135 lendu ja midagi polnud nende asendamiseks võtta? Vastus peitub viimases 6-8 aastas kui NASA rahastamist järjekindlalt vähendati. Meenutame õige, kes oli sellel ajal presidendiks. Õige, Georg W. Bush, kes on konservatiiv ja heal meelel erastaks mõned avalikud teenused (näiteks kosmoseprogrammi) täielikult ka erafirmadele. Väidevalt võib sedasi saavutada kulude kokkuhoidu. Lubage mul selles kahelda, sest näiteks lennujaamade turvateenistuste erastamise tulemuseks olid nõrgemad turvakontrollid ja 11. septembri toimumine.
Uute eesmärkidena on räägitud NASA puhul lendudest komeedile, Kuule(!?) ja Marsile. Samuti on hiinlased unistanud lennust Kuule. Heaküll, hiinlastel pole ameeriklaste oskusteavet aga mille pärast läheksid ameeriklased Kuule tagasi? Nad ju käisid seal aastakümneid tagasi, tõid ainult kivimeid ja tolmu ja siis lõpetasid programmi 12 mehitatud lennu järel ära. Üsna huvitava lause leiame aga BBC kirjutisest selle viimase lennu kohta:
Nasa itself hopes to invest in a new spaceship and rocket that can take humans beyond the space station to destinations such as the Moon, asteroids and Mars.
Selle tõlge võiks olla selline: NASA ise loodab investeerida uude kosmoselaeva ja raketimootoritesse, mis võivad viia inimesed kosmosejaamast kaugemale kosmosesse, sihtkohtadesse nagu Kuu, asteroidid ja Mars.
Minus tekkib nüüd taaskord kahtlus, et miks me räägime rohkem kui 40 aastat pärast väidetavat ameeriklaste lendamist Kuule, et me vajame paremaid raketimootoreid, mis võiksid inimesega raketid viia orbitaaljaamast kaugemale. Kas see võiks tähendada, et 40 aasta tagune tehnoloogia ei oleks tegelikult olnud võimeline orbiidist kaugemela lendama? Mulle tundub küll, et ikkagi Kuul käimine on legend, mis lavastati kehvade telekaamerate abil ja pilt oli nii hägune, et keegi ei näinud detailselt ega saanud ka kahtlusi esitada.
See lugu kummutab ka müüdi Ameerika jõukusest, sest nemad on nüüd kulude kokkuhoiuks lõpetanud oma kosmoselennud, hiinlased vastupidi alles koguvad oma programmis hoogu ja unistavad samamoodi Kuule lendamisest. Peamine küsimus saab olema, kas hiinlaste majanduse mootorid peavad kauem vastu kui ameeriklaste omad.