IRL võitleb korruptsiooniga ainult niikaua kuni ta on opositsioonis

Kuulasin väikse jahmatusega aga mitte üllatusega, pühapäevast R2 saadet “Olukorrast riigis”, kus Anvar Samost sisuliselt kiitis heaks riigi töökohtade jagamise poliitiku sõpradele. Kõnealune juhtum on siis Laure Vahtre palkamisest Kaitseministeeriumi nõunikuks.

Millest ma ikkagi aru ei saa on see, et oletame, et selle konkursi detailid ei oleks ajakirjanduse poolt, see puzzle ei oleks kokku pandud, ei oleks taibatud, et doktori kraadiga avalike suhete nõunik, keda otsitakse on tegelikult reaalne inimene, kelle nimi on Lauri Vahtre. Oleks hiljem selgunud, et toimus konkurss ja konkursi võitjaks osutus täpselt konkursi tingimustele vastavalt Lauri Vahtre. See on siis ilmselt Laari poolt soovitud käik. Kas siis oleks vähem jama olnud? Ma arvan, et täpselt sama palju oleks jama olnud. See oleks ju kõigile olnud näha, peopesa peal põhimõtteliselt ja arusaadav, et miks niiviisi asi käis. Sellest vaatenurgast lähtudes oleks palju mõistlikum ja viisakam öelda, et Mart Laar tahab töötada koos nõunikuga, kes talle on aastaid nõu andnud ja kelle nõuandeid ta usaldab ja kelle mõttemaailm on temale tuttav ja usaldatav ja noh, olekski võinud selle otsuse ära teha. Mis oleks siis nagu sellest juhtunud? Tõenäoliselt mitte midagi.

Anvar Samost 10. juuli 2011 R2 saates “Olukorrast riigis”

Erasektoris töötaja jaoks on see täiesti loomulik, et tööle võetakse oma sõpru ja neid “kes on aastaid nõu andnud ja kelle nõuandeid ta usaldab.” Õnneks ei ole riigiteenistus aga sõpruskondade ülalpidamiseks ja ta peab arvestama kõigi huvidega. See tähendab, et värbamispoliitika peab olema läbipaistev ja konkurents kohtadele võrdne. Mina ei teadnud kuni selle ajani, et ministeeriumi töökoha jaoks nõutakse doktori kraadi olemasolu. Tavaliselt ikka küsitakse eelnevat töökogemust kui abstraktselt teaduskraadi mõnel alal. Vähemalt ei näe ma põhjust, kuidas saaks ajaloo doktor sellel kohal paremini hakkama kui suhtekorralduse bakalaureus.

Igatahes Anvar Samost keeldus taolist moraalset korruptsiooni hukka mõistmast, sest tegemist on tema vaadetele lähedase erakonnaga. Kalle Muuli ütles saates tabavalt, et korruptsiooni vastu võitlevad isamaalased täpselt senikaua, kuni nad ise ei ole võimul.

Lugesin eile ühte siseminister Ken-Marti Vaheri ajast pärinevat reklaami, kus Res Publica oli lubanud luua 50 korruptsiooni vastu võitlemise üksust. Kui asja sisu hakati uurima, siis selgus, et tegelikult mõeldi selle all 50 ametnikku, kes poleks ka moodustanud eraldi bürood vaid oleksid teistest ametkondadest kokku koondatud. Samuti oli sellel aastal eelarves korruptsiooni vastu võitlemiseks täpselt 0 krooni aga Res Publica käis selle välja kui oma programmist tuleneva tegevuse. Nüüd näeme, et ministeeriumi töökohti jagatakse Riigikogus ühes fraktsioonis töötanud parteisemude vahel ja meie ajakirjanikud kiidavad selle isegi heaks. Pigem avaldavad nad nördimust, et pidi ka konkursi korraldama ega “oleks võinud selle otsuse ära teha”, millega nimetab endale meelepärase inimese ametisse

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga