USA võlapomm võib lõhkeda juba reedel

Barack Obama on teatanud, et kokkulepe riigi 14,3 triljoni dollari suuruse võla probleemiga tegelemiseks peab tulema selleks reedeks või muidu ei jõua seadused 2. augustiks jõustuda.

Eksisteerib ka võimalus, et kokkulepet ei saavutata, sest vabariiklased ei taha rikastele antud maksusoodustuste lõpetamist, millega oleks võimalik võlga vähendada 4 triljoni võrra. Samuti on välja pakutud riigi makstavate sotsiaaltoetuste kärpimist.

SkyNews väidab, et USA on silmitsi oma ajaloo esimese maksejõuetusega (default) aga mina olen kohanud väiteid, et selline asi juhtus kõigest 1979. aastal (või vähemalt 1970-ndatel). Seejuures tuleb rõhutada, et 3 suurimat ja USA-s asuvat reitinguagentuuri on endiselt riigi võlakirjadele andnud kõrgeima AAA reitingu. Seejuures on need Ameerika firmad nimetanud rämpsuks Portugali ja Iirimaa võlakirjad, kus võlakoormus on märksa väiksem, ainult miljardites. Mis tähendab veelkord, et Euroopa riikide survestamisega proovitakse tähelepanu enda probleemidelt kõrvale juhtida.

Mis on siis võimalikud lahendused USA probleemile? Ma laenan siinkohal tsitaadi Alar Tammingu blogist (ta on küll kullamüüja aga tema lähenemine tundub realistlikum kui mõned teised tuntud majandusmehed, kes ei näinud majanduskriisi ette ega üleüldse ei tea midagi lähiaja kohta realistlikku öelda):

USA riigivõlg on praeguseks üle 14 triljoni dollari ja see on kasvanud viimase kolmekümne aastaga üle 14 korra. Kui 1 triljoni suuruse riigivõla tekkeks kulus 350 aastat ja selleni jõuti aastaks 1974, kusjuures selle aja jooksul ehitati üles maailma võimsaim riik, siis järgneva 38 aasta jooksul on suudetud end mähkida lootusetusse võlaorjusesse ja viidud riik enneolematusse kriisi. Aastatel 2007–2010 suurenes SKP 4,26% ja riigivõlg 61%. /…/

USA on jõudnud olukorda, kus igast kulutatud dollarist 41% on laenatud. Kulutuste jätkamiseks laenab valitsus 2 miljonit dollarit minutis ning riigivõlg suureneb 4 miljardit dollarit päevas. Võrdluseks, Kreeka avaliku sektori võla suurus on 340 miljardit eurot ja kui juba see tekitab Euroopas enneolematut turbulentsi, siis USA olukord läheb mõistusele aktsepteeritavatest numbritest täiesti väljapoole. /…/

USA-l on praegu kolm võimalust. Esiteks, võlad ära maksta. Teiseks, kuulutada riik pankrotis olevaks ja kolmandaks vabaneda võlgadest hüperinflatsiooni abil. Ajalugu näitab, et esimene võimalus on välistatud, teist võimalust on võimalik kaaluda, kuid see tooks kaasa rahvarahutused ja üle jääbki ainult kolmas. See on ka stsenaarium, mida maailm on kõige rohkem läbi käinud. Maailma rahanduse ajalugu on kutsutud ka inflatsioonide ajalooks, eriti valitsuste esile kutsutud ja valituste kasuks toimuvate inflatsioonide ajalooks.

http://alartamming.blogspot.com/2011/07/usa-volakriis-poorab-maailma-pea-peale.html

See rõhutus oli minu poolt. Sellele viitab näiteks asjaolu, et FED räägib Quantitative Easing I ja II programmidest. Nagu ma olen aru saanud, siis see on keskpankade eripoliitika kui tavaline rahapoliitika enam ei toimi. Sisuliselt see on raha juurde trükkimine ja selle eest kommertspankadelt varade ostmine, et nemad saaksid oma tegevust jätkata.

Neljapäeval on Euroopas tähtis päev kui peaks selguma Kreeka võlgade saatus.

Kui Kreeka kollapsi elab Euroopa Liit ja ülejäänud maailm hõlpsalt üle (mingi osa pangandusest ebaõnnestub ja hoiustajad/aktsionärid kaotavad), siis dollar on paljudes pankades reservidena arvel ja see tooks kaasa justkui rahatsunami, sest ühtäkki muutuvad reservid vähem väärtuslikeks kui oli eeldatud. Samuti kargab üles nafta ja muude toormete hind, mille hinda on siiani enamasti dollarites arvestatud. Muidugi peavad ka hiinlased muretsema, kes on suure osa USA võlast endale saanud ja peavad muretsema, mida sellega siis edasi teha. Tuleb välja, et nad müüsid USA-le kaupu ja said selle vastu väärtust kaotavaid pabereid. Igatahes on soovitatav vältida dollareid. Eurode suhtes olen mina kindel. Igasugused ühisraha euro huku ennustajad (näiteks Ivar Raig Õhtulehes) on tegelikult jänkide agendid, kes üritavad tõelist finantspommi väiksema teemaga tähelepanu alt säästa. Näiteks Eesti uudistes räägitakse palju rohkem just euro probleemidest ja mitte dollari nakkusohust. Kui edasi mõelda, siis tegelikult käib USA-s ainult katastroofi toimumisega viivitamine ja mitte selle tekkimise võimaluse vähendamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga