4 aastat pärast võlakriisi algust
2007. aasta augusti alguses oli esimene selle sajandi tõsisem börsikriis, mis tabas arenenud USA, Euroopa ja Aasia börse. Varem ehk 2002. aastal oli olnud Argentiina krahh aga see oli kusagil kaugel. Pealegi polnud tegemist paljudesse riikidesse ja turgudele levinud sündmusega.
Ma ei mäleta täpselt 4 aasta tagust aega aga ilmselt see oli seotud USA kinnisvara soetamiseks antud sub-prime laenudega. Asi läks tõeliselt halvaks aasta hiljem kui 2008. aasta septembris jõudis võlakirjade mürgistus ka suuremate pankadeni ning mõned neist päästeti aga näiteks Lehman Brothers lasti pankrotti. Summana ei olnud ta suur kui märgiliselt oli ta väga suur, sest tekitas õudust pankuritest, kes mõistsid, et keskpank ja poliitikud ei seisa nende selja taga ja võivad lasta nende panga ka pankrotti.
Reede õhtul tuli reitinguagentuuri Standard&Poor´s teade USA võlakirjade reitingu alandamisest. Varasema ja kõrgeima AAA asemel on selleks nüüd AA+. Ülejäänud 2 reitinguagentuuri on väga ebamugava valiku ees. Kas samuti alandada ja tunnistada olukorda, mis on tekkinud võlgade kuhjumise ja majanduskasvu vähesusega ehk sisuliselt puudumisega, sest 0,4% I kvartalis ja 1,3 II kvartalis on ikka häbematult vähe võrreldes süsteemi sisse pandud sadade miljardite toetusrahaga või pidada endiselt usaldusväärseks omale raha juurde trükkijat. Kujutlege koopiamasinaga võlgnikku, kes on praeguseks paisanud käibele võlakirju rohkem kui on lähiajal võimalik tal tagasi osta ja ta kavatseb teha uusi partiisid, et varasemaid võlakirju kustutada.
Pühapäeval kukkusid Lähis-Ida börsid. Esmaspäeva hommikul jätkus langus Aasia avanenud börsidel (üle 4%). Samuti jõudis kuld uue rekordini ehk vähemalt 1711 dollarit. Euroopas oodatakse keskpanga poolt Itaalia võlakirjade ostu, et sellega kergendada turgude survet riigile. Ma arvan, et terve see nädal saab olema veel halbu uudiseid börsidel kaubeldava ja riikide majandusliku olukorra kohta. Ilmselt on praeguseks spekulatiivne raha hulk muutunud kontrollimatuks ja selle liigutamise kergus riikide ning kontinentide vahel ei kaitse ühtegi riiki, et tema rannikule ei võiks saabuda see laastav rahatsunaami. Muidugi Eesti on erand, sest meil puudub sisuliselt börs ja riigi võlakirjad pole samuti kaubeldavad. Ilmselt näeme ka seda, kus meie säästud lähevad euro päästmiseks ja tulevastele põlvedele jätame ka võlakoorma sellele lisaks.
Olukord on pessimistlik ja paranemist pole näha. Ilmselt läheb veel mitu kuud halvemaks ja äkki alles siis tuleb mingi stabiliseerumine. Ärgem unustagem, et maiade kalender lõppeb 2012. aasta detsembris!