Valimiskorra reformi vajadusest

Uusi valimisviise ja valituks osutumise reegleid on kehtestatud siis kui senises poliitilises süsteemis esineb kriis. Näiteks võeti Eesti inimestelt ära presidendi valimise õigus, sest suurem osa neist toetas 1992. aastal Arnold Rüütlit, mis ei olnud eliidile vastuvõetav. 2001. aastal andis Lennart Meri parlamendile üle seaduseelnõu, mille järgi oleks rahvale valimisõigus tagasi antud, sest tema asemele oli ikkagi Arnold Rüütel valitud. Urmas Reinsalu kleepis veel 2004. aastal Tallinnasse 9-korruselise maja kõrguse plakati presidendi valimisviisi muutmise kohta.

Nüüd oli valimiste järel korraks tõusnud küsimus, et kas peaks inimestele ikkagi presidendi valimise õiguse andma. Võimu teostavad poliitikud on sellele vastu. Nad ei usalda rahvast, sest teavad omadest võtetest, kuidas käib inimeste ajude pesemine. Kuni selleni välja, et nad hääletavad tagasi partei, mis võttis neilt ära 2 aasta pensioni rahad, kergitas pensioniiga, tõi Euroopa Liidu suurima maksukoormuse tõusu 2009. aastal ja 2011. aastal suurima inflatsiooni. Nende vaatepunktist pole vaja süsteemi muuta, sest nagu umbes ütles THI, siis esimest korda toimis põhiseadus kavandatud viisil ehk siis Riigikogu sai valimisega hakkama.

Eesti võttis kasutusele e-valimised, sest Mart Laari II valitsuse ajal oli inimeste usk poliitikasse tõsiselt langenud (idee käis välja tema justiitsminister Märt Rask). Selle ilmseimaks näiteks oli valimisaktiivsus, mis oli järjekindlalt langenud. Pärast uue valimisviisi kasutusele võtmist oli see langus väiksem aga ta ei toonud kaasa ka tõusu või jõudmist 1990-ndate aastate tasemele. Mis lubab teha järelduse, et huvi presidendi valimise vastu võib olla nagu Euroopa Parlamendi valimistel. Jääda kord natuke alla poole või siis järgmisel korral tõusta natuke üle poole hääleõiguslikest kodanikest. Mis tähendab poliitikute jaoks väiksemat stiimulit nendel osalemiseks, sest presidendi poolt jagatavad ametikohad on üsna väheldased võrreldes kohaliku omavalitsuse volikogude või parlamendi(valitsusliidu) kaudu jagatavate hüvedega. Peale kõige eelneva, oleks tegemist veel täiendava kuluga erakondadele.

Kas korraldatakse rahvaküsitlus presidendi valimiste korra muutmiseks? Mina seda ei usu, sest referendum toimus viimati meil 2003. aasta septembris ja sellest ei saanud mööda minna, sest Euroopa Liiduga ühinemine (iseseisvuse loovutamine Brüsselile, mille otsused said ülimuslikeks) oli märksa olulisem küsimus seaduste mõttes kui ühe ametikoha täitmise reeglite määramine. Mina ei näe praeguste parteide poolt küll soovi lasta inimesed presidenti valima, sest inimeste hääletamisel ei või kunagi teada, mis on tulemuseks. Isegi vaatamata üsna täpseteks muutunud küsitlustele, mis teavad võitjate järjekorra juba paar nädalat varem ära öelda. Ometigi pole me hakanud Riigikogu liikmete nimetamiseks kasutama küsitlusfirma tulemusi, vaid korraldame ikkagi mitusada korda kallimaid valimisi.

Praeguse presidendi puhul tuleks ennekõike kaotada ära teiseks ametiajaks tagasi valimise võimalus. Samuti tuleb piirata presidendi ülalpidamise kulutusi. Ühe Erma talu ülalpidajaks juba saime, samuti on Helle Meri endiselt väga elujõuline ja Eestile pole vaja uusaadlike tekitamist, kelle elu mõte on maksumaksja rahakotil elamine ja tseremoniaalsete kohustuste täitmine. See käib ka Arnold Rüütli kohta. Hea presidendi toidab rahvas ka ametist lahkumise järel ära. Varasemat palka arvestav pension peaks olema piisav, et toime tulla tavaliste inimeste kombel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga