Apaatia poliitika ja demokraatia suhtes
“Miks sa seda teed (loed ja õpid) kui tead, et kõik sureb koos sinuga?” Sellise küsimuse esitas ühes sci-fi seriaalis üks tegelane teisele. Nad mõlemad olid lootusetuna paistvas olukorras, kus elu lõppemine ja surm ei olnud küll kohe juhtumas aga ometigi oli olukord väljapääsmatu. Sellele küsimusele vastati umbes nii, et kui ma selle lugemise ja õppimise lõpetaksin, siis läheksin peast segi(hulluks). Iseenda pidev täiendamine aitas unustada väljapääsmatuna tunduva olukorra. Seriaalis muidugi läks hästi ja tegelased ei saanud surma. Ometigi on küsimus ikkagi põhjendatud, et miks me loeme, kuulame ja vaatame ajakirjanduse toodetud sisu, kuigi sellel pole praktiliselt mõju meie tööelule või igapäevasele toimetulekule. Mõne telekanali (Kanal2) puhul on tõenäoline hoopis mõtlemisvõime kärbumine.
Elektroonilise meedia toodetud sisu raadio ja telesaadetena on eriti unustusse vajuv. Kui palju te mäletate näiteks nädala või kahe eest kuuldud ja nähtud infost? Minu jaoks on need üsna kiiresti ununevad infoallikad. Need näivad pigem vaba aja sisustamise ja meelelahutuse allikana.
Vaatasin mingi aeg tagasi 1998. aasta suve telekava ja oma üllatuseks avastasin, et ETV kanalil oli eetris olnud teleülikool ehk siis televaatajatele peetavad loengud. Millal ja miks need lõppesid, ma isegi ei mäleta aga need võiksid ikkagi kavas edasi olla. Isegi vaatamata sellele, et suurema osa nähtust ja kuuldust me unustame ära.
Pühapäeval oli sarnasel info tootmise, levitamise ja lugejate mäletamise teemal Postimehes Indrek Treufeldti arvamuslugu. Mulle meeldisid sellest eriti järgnevad kohad.
Ometi arvan, et ajakirjandust ei anna tegelikult ei õppida ega õpetada./…/
Inimene on ikka määratud oma lõputu unustamisega toime tulema./…/
Üks mu tuttav raamatupoemüüja kurdab, et üha enam ostetakse esoteerilist ja eneseabiga seotud kirjandust. Aastal 2012, teadagi, saabub maailmalõpp. Aegsasti tuleks valmis vaadata mõni uus planeet või selgitada suhteid järgmiste eludega./…/
Teadmised hõljuvad planktonina maailma eri serveriparkides, kuid vähesed suudavad ammutada seda, mis otstarbekas. Ehkki kõik on mugavalt käeulatuses.
Sant otsib toitu prügikastist. Rumal vaimustub lihtsatest teadmistest. Korilusest võib saada eluviis, nagu öeldakse – asotsiaalsus. See mõiste märgib üldist äraolekut. Asotsiaalid ehitavad oma, mõneti turvalist mulli.http://www.postimees.ee/552210/indrek-treufeldt-uued-asotsiaalid/