Afganistani sõjast on möödunud 10 aastat
Tegelikult algasid Talebani positsioonide rünnakud 7. oktoobril 2001 aga see oli pühapäevane päev ja kohane on seda meenutada ka sellele lähimal pühapäeval ehk 9. oktoobril.
Nägin BBC pealt intervjuud Karzaiga. Ilmselt pole ühtegi poliitikut läänes, kelle meelest Afganistani olukorraga võiks rahule jääda. Eesmärgiks oli võita islami radikaalid aga tegelikult on nad lihtsalt peitunud tsiviilelanike vahele või Pakistani hõimualadele. Tegelikult plaanitakse sealt lähiaastatel jäädavalt lahkuda. Seal pole enam häid sihtmärke, mida pommitada ja poliitiliste struktuuride ehitamine ei ole sõjaväelaste ülesanne.
Praeguseks on see sõda USA jaoks kestnud näiteks kauem kui NSV Liidu sõda Afganistanis. Samuti on selle kulutused olnud märkimisväärselt suured. Koos Iraagi sõjale tehtud kulutustega, olidki need ilmselt põhjuseks, miks USA võlakoorem on praeguseks mitmekordistunud ja kasvasb iga aastaga triljon dollarit. Selle juures oli kindlasti ka teisi põhjuseid, kuid sõda on sageli finantseeritud laenudega.
Ma mäletan seda sõja puhkemise päeva. See oli päikseline sügispäev, olin Võsul ühel üritusel. Tagasi Tallinna jõudes kuulsingi raadiost, et pommitamine oli alanud ja see tähendas sõjategevuse algust. Tookord oli veel värskelt meeles 11. septembri rünnakud USA kaksiktornide vastu ja Pentagoni tulistamine raketiga ning erilist vastuseisu see sündmus ei pälvinud. Pigem oli tegemist ootuspärase asjade arenguga.
Käesoleva aasta aprilli lõpus tapeti ka selle sõja väidetavaks ettekäändeks olev Usama bin Ladin, sest Taleban oli keeldunud teda USA-le loovutamast. Asjaolu, et tema surnukeha pilte ei avalikustatud ja ta maeti kiirustades merre, tekitab rohkem kahtlusi kui annab kinnitust tema tegelikust surmast. Ma usun, et tema likvideerimine oli lavastus ja kunagine CIA kaastöötaja saadeti lihtsalt erru. Obama ajal polnud enam vaja terrrorismi võrdkuju, kelle ilmumisega televisioonis saaks õhutada paanikat, inimeste hirmu ja koguda toetust ükskõik millise poliitilise agenda läbiviimiseks. Isegi kui tema surm oli tegelik, siis antud konfliktis võitis üks saud tervet suurt riiki, sest tema algne eesmärk oligi tõmmata USA sõjalistesse konfliktidesse, millest tal ei oleks väljapääsu. Bush tuli teda koobastest otsima aga nad leidsid ta hoopis korralikust elumajast, kus kõik vajalik oli olemas. Seejuures on USA maine saanud kahjustatud (Abu Ghraib ja Guantanamo piinamised) ning islamiusuliste usalduse võitmiseks tuleb kulutada veel aastakümneid, et vabaneda palgasõdurite, piinajate, okupantide ja inimeste piinajate kuvandist.
Milline oleks olnud tagantjärgi tarkusena minu soovitus? Oleks tulnud abistada sealset relvastatud opositsiooni ehk Põhjaliitu, kes sõdis Talebaniga. Nad olid küll narkokaupmehed, sest erinevalt Talebanist ei näinud nad heroiinis probleemi kui sellega sai oma sõjategevust rahastada aga nagu ütleb kõnekäänd, siis minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Seda taktikat rakendati käesoleval kevadel näiteks Liibüas, kus lendasid küll lääneriikide lennukid aga suurem osa lahingutegevusest jäeti liibüalaste endi kanda. Ilmselt Saddam Husseini vastu poleks taolisel nipiga saanud minna, sest Türgi ja Iraan oleks seal olnud omapoolsete huvidega, kuid pole üldsegi kindel, et Saddam oleks maailma kuidagi ohustanud. Me teame kõik, et mingeid keelatud relvi tal ei olnud, tema valitsus ei teinud koostööd terroristidega ja tegelikult oli riigi okupeerimise järel puhkenud kaos ja iraaklaste tapmine hoopis see põhjus, miks seal tekkis džihaad jänkide vastu.