eliitinimesedmajanduspoliitika

Pool Kreeka võlakirjadest vabatahtlikult tühistatud ja EFSF tehtud 2 korda suuremaks

Täna öösel mina magasin ja ei näinud unes midagi hirmsat. Tõusen hommikul üles ja kuulen, et pooled Kreekale antud laenudest on vabatahtliku kokkuleppe alusel pankade poolt tühistamisele läinud ja EFSF-i päästeplaani suurust tõstetakse triljoni euroni. Pean ennast näpistama, sest see on nagu õudusunenägu, millest ma tahan ülesse ärgata.

Nii, olen ennast nüüd näpistanud ja veendunud, et ma ikkagi ei ole unes kirjutaja ja hetkeseisund on täiesti ärkvel olemine.

Vaatasin natuke uudiseid. Merkel ja Sarcozy saavutasid kokkuleppe hommikul kell 4. Ühegi inimese aju ei saa sellisel ajal enam normaalselt töötada kui ta pole just eelnevad kuud harjunud öötööd tegema. Mulle meenuvad meie poliitikud, kes nimetasid ennast krokodillide komisjoniks ja tegelesid ka öösiti eelarve kärpimisega, et hommikul ajakirjanikele teatada soodsatest arengutest.

Öösel töötamine on kõrgemalt tasustatud, seega oli poliitikutel motiiv seda oma uneajast teha. Samas näitab see ka teatavat sündmustel sabas sörkimist ja turgude poolt enda juhtida laskmist. See praegune otsus pole veel üksikasjadeni selge ja turud on tõusnud vaid kokkuleppele jõudmise teate peale. Ma arvan, et rõõmustamine jääb lühiajaliseks ja paari kuu pärast on vaja juba uusi kokkuleppeid.

Lõpetuseks meenutame Andrus Ansipit, kes väitis eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kindla sõnaga, et EFSF-i mahtu ei suurendata.

Eesti seisukohtades on ühemõtteliselt kirjas see, et garantiimahu suurendamisega meie nõus ei ole, küll aga oleme nõus EFSFi võimekuse suurendamisega ehk siis finantsvõimenduse andmisega. Kui see idee toetust pälvib, siis ta pälvib ka Eesti toetuse, sest iseenesest suurema võimenduse andmine EFSFile on eurotsooni kui terviku stabiilsuse huvides ja loomulikult on see ka Eesti huvides. Aga ma olen päris veendunud selles, et kõigi liikmesriikide või valdava osa Euroopa Liidu liikmesriikide või eurotsooni liikmesriikide valmidus täiendavate garantiide andmiseks on praeguseks juba ammendunud ja ei maksa kellelgi kütta üles mingisuguseid kuulujutte sellest, kuidas meie 2 miljardilisest garantiist saab kohe 10 miljardiline garantii. Vastupidi, kui selle alalise stabiilsusmehhanismi, ESMi rakendamine õnnestub tuua ajas aasta võrra ettepoole, siis tähendab see seda, et kogu garantiimaht väheneb 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole Eesti jaoks.

http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/46022/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-20-oktoober-2011

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga