Demokraatia nime päästmiseks aega 28 tööpäeva
Eesti poliitiline politsei on siiani väga tugevalt ja jõuliselt menetlenud opositsiooni kuuluvate erakonda väidetavaid rikkumisi erakonna rahastamisel või korruptiivseid suhteid. Täna avalikustas möödunud aastas märtsist parlamendist välja jäänud Silver Meikar, et tema pesi Reformierakonna jaoks puhtaks 115 tuhat krooni annetuste raha.
Reformierakonna rahastamise skeem
Meikar kirjaledab seda nii, et tema sai erakonna büross ümbrikus sularaha ja maksis selle oma pangakontole ning tegi selle järel ülekande erakonna kontole. See on täiesti ainumõeldav lahendus, sest erakond tohib sularahana vastu võtta vaid 1000 krooni korraga. Milline peavalu oleks leida 115 inimest sularaha toomiseks, kasvõi formaalsete nimedena. Seevastu Riigikogu liige võiks küll selline olla, kes toetab heldelt oma erakonda.
Antud skeem rikub erakondade läbipaistva rahastamise nõuet, sest pole teada sularaha erakonna bürosse toonud isikud. Need võisid olla juriidilised isikud, mille annetusi erakonnad ei tohi vastu võtta.
Minu arvamus juhtunust sai lisatud ka Delfi kommentaari:
Meikaril pidi olema mingi plaan, et selle avalikustas ja just nüüd. Karistust sellise teo eest ei järgne, sest 1.04.2011 võeti Karistusseadustikust välja § 402, mille järgi “Erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest“ karistati rahalise karistusega. Kui lisame siia asjaolu, et väärtegu aegub 2 aastaga, siis tehtud annetusi pole ka võimalik enam uurida või karistust määrata. Viimane tema enda artiklis nimetatud annetus oli “Silver Meikar 30.06.10. Annetus 10 000,00” ehk järgmise kuu lõpuks on ka karistuse määramise tähtaeg möödas. Tõstku käed need, kelle arvates õiguskaitseorganid suudavad(loe: tahavad) selle loo menetleda 28 tööpäeva jooksul.
Lõpetuseks meenutan, et Michal lahkus Riigikogu liikme kohalt Reformierakonna peasekretäriks, sest Burkhart süüdistas teda ETV-s Eesti Raudtee tagasiostu toetamise eest 1,5 miljoni euro küsimises (2007. aasta alguses). Prokuratuuril kulus paar tundi, et juhtum õiguspäraseks kuulutada, ilma ühegi tunnistajaga kohtumata.
Eraldi tuleks rõhutada, et möödunud aasta 1. aprillist alates pole anonüümse, varjatud või juriidilise isiku tehtud annetuse eest enam erakonnale võimalik määrata rahatrahvi. See tähendab, et parlamendis olnud parteide konsensuse alusel võeti see seadusest välja. Probleem oli jõustruktuuride üle mõistuse suur jõukasutus opositsiooni vastu. See punkt oli sisuliselt malakas, millega võimul olevatele poliitikutele alluvad uurimisorganid likvideerisid opositsiooni. Iroonilisel moel võitsid selle kaotamisest ka võimul olevad poliitikud. Eriti need, kes uhkustavad oma võlgade puudumisega. Noh nüüd vähemalt teame, kuidas nad ennast rahastasid.