Soojustame vanu paneelmaju aga Rahandusministeeriumi hoone lõhume maha

Selle valitsuse poliitika on kahepalgeline. Ühelt poolt tõuseb kodukulu kütte ja elektri kaudu, selle leevendamiseks soovitatakse maju soojustada aga riik ise maju ei soojusta, vaid ehitab neid uuesti. Näiteks Rahandusministeeriumi hoone on palju uuem võrreldes paljude Eesti kortermajadega aga selle soojustamist ei peeta mõistlikuks ning asutakse ehitama uut maja.

Sellel teemal küsis Kadri Simson 12. septembril Andrus Ansipilt:

Lugupeetud peaminister! Ma saan aru, et hoolimata arhitektide liidu ettepanekust Rahandusministeeriumi olemasolev hoone säilitada toetate teie pigem seda, et selle asemele ehitataks uus hoone. Rahandusministeeriumi praegune hoone ehitati 1977. aastal. Kui me paneme siia kõrvale Mustamäe, mida asuti ehitama 1963. aastal, siis näeme, et valitsus julgustab korteriomanikke Mustamäe maju renoveerima. Kas ei ole imelik, et 1977. aastal ehitatud Rahandusministeeriumi hoonet on mõttetu renoveerida, samas kui korteriomanikele soovitatakse just midagi muud?

Siin on peaministri vastus:

Küllap on korteriomanikel olemas konkreetsed arvutused, mis kinnitavad, et ei ole mõistlik korterelamut maha lammutada, vaid mõistlik on seda elamut soojustada ja renoveerida. Aga mina olen tutvunud Rahandusministeeriumi kohta koostatud analüüsiga, mis kinnitab, et ministeeriumi uue hoone ehitamine on vana hoone remontimisest otstarbekam. Kõigepealt, ruumijaotus on praeguse hoone arhitektuuriga kindlaks määratud ja seda mingite väikeste kulutustega tänapäevasteks vajadusteks ümber kohandada ei ole võimalik. Teiseks, energiasäästuküsimused. Selliseid meetmeid, nagu korterelamu soojustamisel võetakse, et saada vajalik efekt, ei ole võimalik selle hoone puhul võtta. Ma ei pea ennast ehituseksperdiks, et arvustada tehtud analüüse. Ma saan lihtsalt usaldada seda, mida Riigi Kinnisvara AS on väitnud, kusjuures ta ei ole seda väitnud mitte ainult mulle, vaid ka avalikkusele. Arvutused kinnitavad, et rahalises mõttes ja kasutuse otstarbekuse mõttes on vana hoone remontimise asemel mõistlikum ehitada uus hoone.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=25&date=1347451184

Nagu näeme, siis riigi omanduses on mõistlikum ehitada uuesti aga Kreedex räägib inimestele vajadusest seniseid paneelmaju soojustada ja proovida seal edasi elada veel aastakümneid kuni pangalaen saab tasutud. Nendes majades jääb ju ka “ruumijaotus” samaks, mida muuta ei saa aga elanikud võiksid seda soovida. Samuti on kaheldav kulutuste vähenemine, sest ühelt poolt küttele kuluv väheneb aga pangalt võetud laenu tagasimakse osa jällegi tõstab seda.

Minus on tekkinud kahtlus, et praegune valitsus tegutseb suurte pankade huvides neile kliente otsides. Enne majanduskriisi räägiti inimestele, et võtke laenu ja ostke endale uued majad ja korterid. Laenu saate pangast, see tuleb järgmised 30 aastat odavam kui üürida. Pealegi on kinnisvara kindel investeering, mille väärtus saab ainult tõusta, kuni Euroopa keskmise tasemeni. No vähemalt Soome tasemeni. Muidugi selline jutt oli mull ehk ansipism. Selle masu järel kuivas pankade laenuportfell kokku, sest nad said kõrvetada riskantsete küproki küladega. Seevastu kortermajade renoveerimine tundub kindla äriplaanina. Laenad korteriühistule väikse summa võrrelduna maja väärtusega, teed kõik korterite omanikud kaasvastutavaks (laenu tagavad ühe pere asemel kümned ja sajad pered, kes korraga ei saa tööd kaotada või pankrotistuda), lisaks paneb ka riik oma osa sinna (kvoodirahad CO2 müügist) ja laenu tagasi saamine koos intressidega on kindlustatud. Tulemuseks ongi siis riigi ja erasektori koostöö, et pank saaks endale kliendiks korteriühistu. Korteriühistu on palju parem klient kui eraisik või firma, sest tema tulude vähenemise või pankrotistumise võimalused on palju väiksemad. Inimesed teevad ju kokkuhoidu ükskõik mille arvel (ajaviide, toit, riided, jalatsid, auto), et ainult kodu neile alles jääks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga