Inimesel on ainult üks aeg

Ainult ühes asjas on kõik inimesed võrdsed. See on aeg. Selle kasutamisest sõltub ka elukäik. Oma osa on muidugi inimese võimetel, huvidel, suhetel(sotsiaalsel kapitalil) ja juhustel, kuid peamiselt ikkagi inimese enda valikutest.

Üldlevinud arusaama kohaselt on tubakas ja alkohol inimese tervisele kahjulikud. Ometigi valdav enamus nende ainete tarvitajatest teab seda, kuid eirab. Digitaalses maailmas on üks ihaldusväärsemaid inimeste aeg ehk tähelepanu. Selle tüüpiline näide võiks olla tasuta ligipääs infole, mis on vormiliselt meelelahutus. Näiteks meedia tarbimine, suhtlusprogrammid(kunagi msn, skype, äpp) või  sotsiaalmeedia, millel on omakorda palju erinevaid alamliike(mikroblogi twitter, piltide blogid, videoblogid, näoraamat).

Täpselt samamoodi kui inimesed suitsetavad ja joovad oma valikute tulemusel, raiskavad nad ka digitaalsele maailmale aega. Näiteks blogi kirjutamine või fotode ja videote tasuta avaldamine on selline valik, kus autor vahetab oma aja ja oskused millegi mitterahalise vastu. See on ka töö. Teksti kirjutamine või foto tegemine on töö. Meediafirmale selle üle andes võib loota tasu. Ilma piiranguteta selle avaldamisel tasu loota ei ole. Kui inimesel palutaks teha naabri jaoks tööd, näiteks tema autot puhastada, kodu aknaid pesta või lapsi hoida, siis enamus seda ilmselt tasuta ei tee või vähemalt eeldab vastuteenet tulevikus. Vaimse töö tasuta ärandmist sellega võrdsena ei võeta. Kogu sotsiaalmeedia ärimudel ongi sellisel tasuta saamisel ja seejärel erafirma huvides uuesti ärakasutamisel. Tavaliselt toimub see sõnumite vahele reklaamide näitamisega.
Olen muutunud ettevaatlikuks sellise digitaalse maailma arengute suhtes, kus positiivne kaasamine ja kollektiivne aju(sellest räägiti sajandivahetusel kui portaalid ja seejärel ajalehed said artiklite kommenteerimise võimaluse) jääb vähemusse. Inimeste tähelepanu röövivad kasutud asjad, inforämps ehk reklaamid. Selle märkamine ja prügisse liigitamine nõuab ajult ikkagi tööd ja minu jaoks on mõnda aega olnud valik tasakaalust, et kas ülekaalus on oluline info või kasutu.

Varem pole ma selliselt mõelnud, et äkki jätaks kirjutamata, sest see ei ole ju nii oluline. Samas, kes oskab öelda, milline infokild või teema saab tuleviku jaoks olema oluline. See on võrreldav olukorraga, kus parlament võttis vastu otsuse lõpetada komisjonide istungite salvestuste säilitamine ja pärast protokolli valmimist need hävitada. Mina olen viibinud ühel Elektroonilise Hääletamise komisjoni istungil, mis toimus mullu kevadel(27.04.2015) seoses e-valimiste häälte hävitamise sündmusega ja see kallutas mind selgelt salvestuste alleshoidmise poole. Olin lugenud varasemaid komisjoni protokolle, mis oli ülimalt väheinformatiivsed ja kajastasid vaid tehtud otsuseid. Neist oli puudu otsuseni viinud arutelud, kõrvale jäetud argumendid. Samuti muu info, mida peeti vähetähtsaks. Samamoodi on selle 10. koosolekuga. Toon selle siinkohal täies ulatuses ära:

Komisjon arutas 2015.a Riigikogu valimistel e-hääletamise korraldamisega ilmnenud probleeme ning asjaolusid, võiksid järgmistel valimistel teist moodi olla. Arutelu aluseks oli igalt komisjoni liikmeilt laekunud  tähelepanekud ja ettepanekud e-hääletamise komisjoni toimingute või hääletamissüsteemi muutmiseks. Tähelepanekud võeti teadmiseks ning nad on sisendiks komisjoni järgmistele tegevustele.
Komisjon arutas vajadust korraldada mõttevahetus, mis käsitleks e-hääletamise tulevikku laiemalt kui Eesti ning võimalikke muudatusi Eesti e-hääletamise süsteemis. Mõttevahetuse toimumise täpsem aeg ja vorm selgub meiliarutelude käigus.
http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/elektroonilise-haaletamise-komisjon/koosolekud-2/elektroonilise-haaletamise-komisjoni-koosolek/

Tegelikult toimus see umbes 1 tunni jooksul. Minu jaoks oli tähtsaim info selline, mis kunagi ei saaks protokolli kirja pandud aga mida hoian siiani meeles. See puudutas valimiskaebust, mis tuli Narvast inimeselt, kes ei saanud Windows XP operatsioonisüsteemiga e-valida. Sellel koosolekul öeldigi välja, et kaebus oleks jäänud ära kui nad(EHK) oleks eelnevalt kirja pannud e-valimisteks toetatud tarkvara nimekirja. Jah, nii oligi, et varasematel komisjoni istungitel ei pandud kirja e-valimist võimaldava tarkvara nimekirja. Kuidas teha valimisi kui jäetakse sätestamata toetatud tarkvara? Võimalik ainult Eestis.
Teine küsimus, mida sellest protokollist ei leia, puudutas nutiseadmetega e-valimist. Siiani saab ju elektrooniliselt hääletada ainult personaalarvutist. Tookordne mõttevahetus oli lühike ja välistas nutiseadmes valimise. See läheks vastuollu siiani olnud kontseptsiooniga, kus nutiseadet kasutatakse verifitseerimiseks.
See eelnev oli näide infost, mis pakub huvi väga väiksele osale inimestest, kes tunnevad huvi valimiste korraldamise vastu ja kitsamalt e-valimistest. Sotsiaalmeedia ajastul ei ole see kergesti turundatav teema. Kas peaks selle jätma siis kirjutamata? Kasutama aega mille muu jaoks?

Samas võib see huvi pakkuda aastal 2019 kui tulevad uued e-valimised, mis korraldatakse niigi uue süsteemiga ehk Vabariigi Valimiskomisjon on pelgalt fassaad ja tegelik töö käib Riigi Valimisteenistuses.
Olen jälle tagasi alguses. Inimesel on ainult üks aeg, mida ei saa tagasi ja kas on põhjust seda tasuta ära anda digitaalseks tööks, mis ei too tulu. Vähemalt niipalju oli mul blogiga alustades ettenägelikkust, et tegin seda enda nime alt ja jätsin eraelu puudutava info kajastamata(väheste eranditega). Nüüd palju aastaid hiljem(üle 8) olen märganud, et kunagi loetud blogid on enamasti lõpetanud või täiesti kadunud tühjusse. Need oli lood inimeste elust. Mis väärtus on kellegi tundmatu tegevustel ja arvamustel kui seda ei saa allikana isegi mitte kasutada? Ma ütleksin, et 1345 blogi seas silma jääda oleks tohutult keeruline, kuigi oma üksikud lugejad saavad nad igaüks.

Pigem olen tänasel päeval arvamusel, et säilitamise väärtus on unikaalsel infol, mis ilmub maailmas esimesena või mis jääb ainsaks allikaks. Tõsi küll, kord avaldatud info on hiljem raskesti kaitstav kopeerimise ja ümberpakendatud kujul kasutamise eest. Näiteks loen ametlikku „Kaubamärgilehte“ ja teen tähelepaneku, et tuntud firma kaubamärk on panditud pangale. See on kindlasti tähelepanuväärne fakt, kuid teisi info avaldajaid(toimetusi, blogijaid) ei saa kohustada endale kui allikale viitama, sest nad lähevad sellest lihtsalt mööda läbi viitamise „Kaubamärgilehele.“ Küll saab olla allikaks eelpool kirjeldatud e-valimistega seotud koosolekust, mille kohta ei ole internetis allikat.

Digitaalne meedia on toonud autorite arvu suurenemise aga traditsioonilist meediat ei ole blogid või portaalid veel üle võtnud. Ilmselt olen seda tõdenud ka varem. Ma ei pea kõike meeles, mida olen varem kirjutanud ja olen arvamusel, et varem ilmunud mõtete kontrollimine on keeruline kui mitte võimatu. Need ei ole faktid, mida saab märksõnade otsimisega leida. Samuti ei ole minul mingit kontrolli, milliste märksõnadega otsingut pakkuvad lehed seda viitama hakkavad või otsustavad, et see sissekanne üks neist tuhandetest blogidest teemal „autor ja maailm.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga