Häda selle Rio olümpiaga

Brasiilia on kauge ja vaene maa, millel Läänes on vähe sõpru. Nad räägivad portugali keelt aga Portugal on Euroopas üks võlariikidest, mis vajas päästmist. Jaapan on muidugi veelgi suurem võlariik aga vähemalt Jaapan tegi asju, mis tundusid või tunduvad veel praegugi ihaldusväärsed: koduelektroonika ja autod, mõnevõrra audio-visuaalsed teosed.

Tänase hommiku hädad Rio olümpialt, et vettehüpete basseini vesi on muutunud roheliseks. Süüks pannakse vetikad aga mina kahtlen selles. Kuidas saavad vetikad tekkida basseini? Pigem poetas keegi pahatahtlik sinna mingit pulbrilist või muus vormis värvi. Umbes sarnaselt Tartu purskkaevule, mis aeti vahule(vist oligi vannivaht). Teine halb uudis Rio kohta oli ohtlikum. Ajakirjanike bussi aknasse lendas kuul või mitu. Klaas oli täiesti katki. Inimestest keegi viga ei saanud aga katkise aknaga buss on väga halb märk. Viimase kajastuse järgi kahtlustati hoopis aknasse visatud kivi. See võibki olla, sest kuul oleks teiselt poolt ka läbi lennanud aga seal olid klaasid terved.

See kõik ei takistanud kultuuriminister Indrek Saarel hommikul Vikerraadios rääkimast oma muljeid olümpiast. Saan ka sellest aru, et nii kaugele reisides tulebki välja tuua eeskätt hea, sest muidu võiks maksumaksja kahelda selle reisi vajalikkuses.

Olümpia ei ole enam see, mis oli kunagi. Ma mõtlen muutust interneti eelse ajaga kui info saamiseks tuligi televiisor teatud kellaajal avada, et võistlustest osa saada. Tänaseks on lisandunud ka märkimisväärselt palju alasid, mis ei ole kuidagi seotud algse olümpia ideega. Igasugused veega seotud alad(ujumine, hüpped, purjetamine), täpsuse laskmine(nooled, kuulid) või võistkondlikud alad(kreeklastel olid ju ainult individuaalvõistlused). Sport pidi olema inimese elueale kasulik aga spordi jälgimine selle alla ei lähe. Pigem jätta olümpia vaatamata ja liikuda ise. Sellel järeldusel ei olnud seost meie Eesti sportlaste sooritustega.